Kahjuks on piir lõbutsemise ja sundusliku mängimise vahel mõnikord nii õhuke, et sellest üle astumist on mängijal endal raske märgata. Toome siinjuures välja mõned hasartmängusõltuvusega seotud vähem tuntud faktid, mis aitavad hasartmängusõltuvust paremini märgata.

Sõltuvust on keeruline ära tunda

Kõige suurem väljakutse nii mängijate kui ka nende lähedaste puhul on oskus mängusõltuvust ära tunda. Erinevalt mõnuainesõltuvusest ei pruugi mängusõltuvus nii selgelt avalduda ja seetõttu nimetatakse seda sageli ka varjatud sõltuvuseks. Mõningad levinumad sõltuvusega seotud käitumisviisid on näiteks:

  • aina suuremate panuste tegemine;

  • kasiino külastamine muutub kinnisideeks;

  • mängimise varjamine lähedaste eest;

  • enda tegelike emotsioonide varjamine, süütunne pärast mängimist;

  • suutmatus käitumismustreid muuta.

Ühe huvitava faktina on märgatud, et sõltuvuse tekkimiseks ei pea mängima regulaarselt. Sõltuvuse tekkeoht on isegi mängijatel, kes ei mängi iga päev ega isegi iga nädal. Sõltuvus võib välja kujuneda pikema aja jooksul ning hõlmata erinevaid emotsioone, sümptomeid ja käitumisviise.

Mehed on sõltuvusele vastuvõtlikumad

Kuna statistiliselt on mehed naistest palju aktiivsemad mängurid, siis loomulikult on seetõttu nende hulgas tuvastatud ka rohkem sõltlasi. Ometi viitavad teadlased asjaolule, et isegi kui mängijate sooline suhe oleks võrdne, oleks meeste seas endiselt rohkem sõltlasi.

Mehed on nimelt vastuvõtlikumad sotsiaalse ärevuse suhtes ja valmis võtma rohkem riske. Lisaks suudavad nad kehvemini toime tulla impulsiivse käitumisega. Teadlaste hinnangul on ühed sõltuvuse algpõhjused teravate elamuste, põnevuse ja riskijanu otsimine, seda eriti nooremate meeste seas.

Riskide ja uute elamuste otsimine ei tähenda ilmtingimata ohtlikke tegevusi, vaid mängusõltlase puhul võib see tähendada hoopis pidevalt suurenevaid panuseid lootuses saavutada soovitud erutustaset.

Üks sõltuvus asendub teisega

Mitmed teadusuuringud kinnitavad fakti, et ühest sõltuvusest vabanemisel on suur risk asendada see teise sõltuvusega. Paljud taastuvad alkoholisõltlased leevendavad oma emotsioone suitsetamise või toiduga. Samuti on sõltuvuskäitumisega inimestel oht mitme sõltuvuse samaaegseks tekkeks. Hasartmänge harrastatakse sageli koos alkoholi või muude mõnuainetega.

Kompulsiivse käitumise korral reageerib aju igale sõltuvusele sarnaselt: nii mängides kui ka alkoholi tarbides tekib sarnane psühholoogiliselt kõrgendatud olek, mida soovitakse pidevalt uuesti kogeda. Seetõttu võibki tekkida olukord, kus mitu sõltuvust areneb välja suhteliselt samal ajal.

Sõltlasi on umbes 5%

Hinnanguliselt areneb hasartmängusõltuvus välja umbes 3–5% mänguritest. Kui protsendina ei tundu see erakordselt suur number, siis arvuliselt on see siiski muljetavaldav. Näiteks USAs tähendab see enam kui 8,5 miljonit sõltuvusprobleemiga mängurit ning riik kulutab igal aastal üle 6 miljardi dollari sõltuvushäiretega inimeste raviks ja toetuseks.

Samas on mitmetes riikides vastu võetud erinevad seadused, mis kohustavad hasartmängukorraldajaid järgima vastutustundliku mängimise põhimõtteid ja lisaks hoiatustele jälgima riskikäitumisega mängijate tegevust. Mängudele ja operaatoritele seatakse aina rohkem erinevaid piiranguid, et pakkuda soovijatele meelelahutust ilma suuremate kahjudeta.

Sõltuvuse tagajärjena kannatab mänguri vaimne ja füüsiline tervis ning tekkida võivad majanduslikud, tööalased või peresuhteid mõjutavad probleemid. Eestis saavad aga nii sõltlased kui ka nende pereliikmed abi saamiseks pöörduda Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskuse poole.

Tähelepanu! Tegemist on hasartmängu reklaamiga. Hasartmäng pole sobiv viis rahaliste probleemide lahendamiseks. Tutvuge reeglitega ja käituge vastutustundlikult!

Jaga
Kommentaarid