Kirja, mille koopia on The Moscow Timesil olemas, on allkirjastanud Venemaa kultuuriministeeriumi muuseumide ja välissidemete ameti juhi asetäitja Natalia Tšetšel, kes nõuab Tretjakovi galerii peadirektorilt Zelfira Tregulovalt 6. veebruariks vastust kellegi Sergei Šadrini kaebusele.

Kaebus on kultuuriministeeriumi kirjale lisatud. Šadrin kirjutab selles, et Tretjakovi galerii ekspositsioon ei vasta tema arvates „traditsiooniliste Vene vaimsete ja kõlbeliste väärtuste säilitamise ja tugevdamise“ riiklikule poliitikale. Šadrin viitab väärtustele, mis on sätestatud Venemaa presidendi ukaasis 2022. aasta 9. novembrist nr 809.

Selle ukaasi järgi on Venemaa traditsioonilised väärtused muu hulgas inimõigused, patriotism, isamaa teenimine, perekond ja vaimse prioriteet materiaalse üle. Traditsioonilisi väärtusi ohustavad ukaasi järgi ekstremistlikud ja terroristlikud organisatsioonid, USA ja teiste „ebasõbralike“ riikide ning transnatsionaalsete korporatsioonide tegevus ning teatud meediakanalid ja isikud Venemaa territooriumil.

Kaebuse autor on veendunud, et muuseumi ekspositsioon „ei vasta täiel määral vaimsetele ja kõlbelistele väärtustele“ ning saalides „on esindatud teosed, millel on destruktiivse ideoloogia tunnused“. Šadrin kirjutab, et eksponaatidega tutvudes tundis ta sügavat pessimismi, tühjust ja lootusetust.

Šadrin märgib, et tsükkel „Püha õhtusöömaaeg“ koosneb 13 lõuendist, „mille sisu järgi ei ole võimalik aru saada, kes on Juudas“, ning 20. sajandi teise poole kunstis on stseenid „arvukatest matustest muu hulgas marginaalsete sotsiaalsete elementide osavõtul“ ja „rängast alkoholismist“ ning riigi valitsejate ja kultuuritegelaste kujutiste „voluntaristlikud interpretatsioonid“. Lisaks sellele paneb Šadrinit nördima skulptuur „Pietà“, mille on loonud 1978. aastal Aleksandr Burganov ja mille juures ta peab jumalaema pea puudumist religioosse süžee „saatanlikuks interpretatsiooniks“.

„Meil on siin tegemist tüüpilise nõukogudeaegse ebamugava kunstiga võitlemise viisiga – väidetava kirja abil rahva hulgast, millele antakse ametlik käik,“ kommenteeris The Moscow Timesile Tretjakovi galerii anonüümseks jääda soovinud töötaja.

Šadrini kirja võrdleb see töötaja NLKP keskkomitee esimese sekretäri Nikita Hruštšovi kõnega näitusel Maneežis 1962. aastal. Hruštšov iseloomustas siis nähtud pilte sõnadega „sitt“ ja „soperdis“ ning käskis „kõik keelata“ ja „lõpetada see korralagedus“.

Jaga
Kommentaarid