Elektri võrguettevõte Elektrilevi kuulub praegu Eesti Energiale. Reformierakond soovib võrguettevõtte eraldamist, ent Isamaa on sellele vastu. Debateerisid rahandusminister Annely Akkermann ning ettevõtlus- ja IT-minister Kristjan Järvan.

1x
00:00

Mis oleks olnud Saaremaa detsembrikatkestuse puhul teisiti, kui Eesti Energia ja Elektrilevi oleksid olnud lahus? Annely Akkermann: „Keeruline öelda, aga võib-olla oleks Elektrilevi iseseisvana tegutsedes suutnud hoida fookuse oma põhitegevusel – lõpptarbijate varustamine elektriga ilma voolukatkestusteta.“ Rahandusminister lisas samas Eesti Energia tunnustuseks, et viimane investeerib Elektrilevisse umbes 100 miljonit eurot aastas ning et viimase kolme aasta jooksul on katkestused vähenenud kolm korda.

„Võib-olla oleks veel hullem olnud,“ vastas Kristjan Järvan Saaremaa katkestuste kohta. Ta võttis teemaks erinevad analüüsid, mida Eesti Energia ja Elektrilevi lahutamise kohta tehtud on: „Head pooled on väga teoreetilised. Võib-olla läheks midagi paremaks. Need, mis halvemaks läheks, on aga kindlad.“ Ta põhjendas, et näiteks hakkaks Eesti Energia Elektrilevist ilmajäämise tulemusena miljonitest rohkem laenuintresse maksma.

Järvan viitas rahandusministeeriumi poolt tellitud konsultatsiooni- ning audiitorfirma KPMG analüüsile. „Mida rohkem me tükeldame ettevõtteid, seda rohkem lähevad nende riskid eraldiseisvalt üles,“ sõnas ettevõtlus- ja IT-minister. Ta juhtis tähelepanu analüüsi osale, mille kohaselt aläheksid võrgutasud tarbija jaoks üles.

„Püsivhindades võivad tariifid minna suuremaks 1,5 protsenti aastas 18 aasta jooksul ning pärast hakkavad tõenäoliselt langema,“ lausus rahandusminister vastuseks. Ta lisas: „Tavalise tarbija jaoks tähendab Elektrilevi eraldamine seda, et ettevõtte fookus saab olema tarbija pool, praegu ta ikkagi suure energiat tootva kontserni üks tükk. Kontserni otsused tehakse siiski kontserni vaatest.“

Rahandusminister eelistab varianti, mille tulemusena liidetaks Eesti Energiast lahutatud Elektrilevi Eleringiga. Järvan ei nõustunud, et see suurendaks investeeringuid elektrivõrku.

Järvani sõnul oli üks KMPG analüüsis käsitletud küsimustest see, kas Eesti Energial on tootjana eelis võrku saamisel: „Nii nagu rahandusministeerium peaministri jutupunktidele ka vastas: sellist probleemi tegelikult ei ole. Ei ka sellist kahtlust üleval, Eesti Energial on kõik vajalikud barjäärid üles ehitatud.“

KMPG analüüsist saab järeldada, et tõhusaim viis Elektrilevi Eesti Energiast lahutamiseks oleks viimase liitmine elektri põhivõrku haldava Eleringiga. Sellist varianti eelistab ka rahandusminister. „Et saaksime taastuvenergiat mitte ainult toota sada protsenti ajast, vaid ka kasutada sada protsenti ajast, tuleb ehitada palju võimsam võrk üle kogu Läänemere, sest seal saab toimuda suures koguses tuuleenergia tootamine,“ põhendas ta.

Järvan: „Kuidas see siia puutub?“ Tema sõnul ei ole võimaliku Elektrilevi ja Eleringi liitmisel tekkiva ühendettevõtte börsile viimine mõistlik, sest tegemist on monopoolsete ettevõtetega. Tema sõnul ei aitaks börsileviimine täiendavatele võrguinvesteeringutele kaasa, sest konkurentsi puudumisel pole ettevõttel selleks motivatsiooni. Ta küsis: „Miks peaks ettevõtte täiendavalt investeerima, kui ta saab niikuinii oma raha kätte?“

Mida Akkermann vastas? Kuidas puutub asja Enefit Green? Miks ei taha Eleringi juht Taavi Veskimägi praegu Elektrilevi ja Eleringi lahutamist? Täismahus tempokas väitlus on järelkuulatav.