Riigi esindaja Nursipalu saagast: esimesed kinnistute hindamised on tellitud, kuid tehinguteni jõudmine võtab veel kuid aega

Möödunud aasta lõpul avalikustati Nursipalu harjutusvälja laienemise plaanid, et parandada kaitsejõudude harjutamisvõimalusi Kagu-Eestis. Riigi kaitseinvesteeringute keskuse (RKIK) harjutusväljade portfellijuht Elari Kalmaru sõnas, et protsess võib aega võtta mõned aastad.

Kalmaru sõnas, et pärast plaanide avalikustamist on toimunud erakinnistute omanikega vestlused ning kohtumised, et mõista nende muresid, soove ning ettepanekuid kinnistute omandamise osas. „Paralleelselt oleme kohtumas nii erinevate riigiasutustega ning kohalike kogukondadega, mõistmaks ka nende soove ja huve,“ rääkis ta. „Lisaks kohtumistele nii maaomanike kui ka huvigruppidega oleme alustanud riigimaade ulatuses uue alternatiivse tee projekteerimis- ning ehitushankega ning oleme planeerimas Nursipalu harjutusväljaku teeninduslinnaku kolimist Tsiatsungõlmaa lasketiiru kõrvale“.

Ta sõnas, et lisaks on käimas ka keskkonna- ja sotsiaalmajanduslike mõjude kaardistamine. „Harjutusvälja laiendamisel suhtleme maaomanikega otse, et nad saaksid enda muredest, soovidest ja küsimustest meile otse teada anda,“ lisas ta.

Inimesed sel aastal kodudest välja kolima ei pea

Millal peavad inimesed kodudest välja kolima? Kalmaru sõnas, et protsess võtab kokku aega mõned aastad ning eesmärgiks on jõuda kõikide maaomanikega individuaalsele kokkuleppele, mis on lähtuvalt nende vajadustest kõige sobivam. „Kõikide kinnistute omandamiseks tellime hindamised kutseliselt sõltumatult hindajalt, kes jõuab tulemini vastavalt hindamisstandarditele ja –praktikatele, kus võetakse arvesse nii saamata jäänud tulu, kaasnevat varalist kahju, hoonetega seotud ehitustöid (nt katuse vahetus) jpm,“ rääkis ta.

Riigi kaitseinvesteeringute keskuse kommunikatsioonijuht Hanna Heinnurm kinnitas Delfile, et kuna protsess võtab aega mõned aastad, siis tõenäoliselt sellel aastal veel inimesed kodudest välja kolima ei pea. Kõik sõltub, millistele kokkulepetele Nursipalu elanikega jõutakse.

Kalmaru ütles, et kui pärast hindamist ilmneb, et omanikule ei sobi antud väärtus, on nad valmis vastavalt kinnistu omanike soovidele leidma muid alternatiivseid lahendusi maade omandamiseks. „Näiteks hoonestatud kinnistute puhul võib olla ka uute hoonete ehitamine. Müügi korral maksab riik kinnistu ostu korral ka motivatsioonitasu hindamisväärtusest 20% ulatuses ning elamiseks mõeldud hoone puhul hüvitist 10% ulatuses,“ sõnas ta ja lisas, et KAHOSe (Kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus) järgi motivatioonitasu makstakse mitte vähem kui 0,8-kordset ja mitte rohkem kui 50-kordset keskmist brutokuupalka.

Oluline on Kalmaru hinnangul ka asjaolu, et kui kinnistu müüakse riigile, kehtib ka tulumaksuvabastus. „Esimesed kinnistute hindamised on tellitud, kuid esimeste tehinguteni jõudmine võtab veel kuid aega,“ ütles ta.

Kas RKIK teab, kui paljud soovivad näiteks kodu müüa ning kui paljud vahetada? Kalmaru sõnas, et hetkel on veel vara anda hinnangut kui paljud inimesed soovivad müüa või vahetada, kuna hindamistega on alles alustatud ning inimesed vajavad rohkem mõtlemisaega. Ta kinnitas, et seda neile ka antakse. „Me saame aga kinnitada, et on neid kinnistute omanikke, kes on andnud teada, et nad soovivad kindlalt müüa või kindlalt oma kinnistut vahetada,“ rääkis ta.

Harjutusväljadele jäävat metsa nagu ka teisi riigimetsasid haldab Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). Nad teatasid möödunud reedel, et nad on otsustanud peatada lageraied planeeritaval polügooni alal ning lisaks ka metsamajandustööd planeeritaval puhveralal.

Kalmaru sõnas, et puhverala on harjutusvälja välispiirist sissepoole jääv 500-meetrine ala, kus nad soovivad, et metsane ala alles jääks alles.