„Kogu Andres Öpiku teaduselu on olnud seotud Tallinna tehnikaülikooliga. Alustanud insenerina, käis ta läbi pea kõik akadeemilise ametiredeli astmed assistendist füüsikalise keemia professorini. Kokku 23 aastat, 1991–2014, pidas ta dekaani ametit, algul keemiateaduskonnas ja hiljem keemia- ja materjaliteaduskonnas,“ kirjutas Eesti Teaduste Akadeemia.

Kogu Öpiku teaduselu oli seotud Tallinna tehnikaülikooliga. Alustanud insenerina, käis ta läbi pea kõik akadeemilise ametiredeli astmed assistendist füüsikalise keemia professorini. Alates 2015. aastast oli ta Tallinna tehnikaülikooli nõukogu liige ning alates 2019 tehnikaülikooli materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudi vanemteadur ning emeriitprofessor.

Andres Öpiku teaduslikud huvid olid seotud spetsiifiliste polümeermaterjalide omaduste uurimise, valmistamise ja rakendustega. 1985. aastal pälvis ta Eesti NSV teaduspreemia kollektiivi liikmena ning 2006. aastal riigi teaduspreemia akadeemik Enn Mellikovi töörühmas päikeseelementide uute materjalide ja konstruktsioonide uurimise eest.

Akadeemik Öpik oli hinnatud õppejõud, kelle juhendamisel on kaitstud 13 doktoritööd. Temalt on ilmunud üle 250 teaduspublikatsiooni ning mitu kõrgkooliõpikut. Ta on pälvinud Valgetähe IV klassi teenetemärgi (2006) ja tehnikaülikooli teenetemedali Mente et Manu (2007).