Kaitseminister Hanno Pevkur ei kinnitanud, et Eestil oleks kindel plaan saata kobarmoona Ukrainasse. Selleks, et moona saata saaks, peaks Eesti tootjariigilt Saksamaalt luba küsima.

Endine kaitseväe juhataja, praegune eurosaadik Riho Terras (Isamaa) sõnas, et Ukrainale tuleb saata kõike, mida neil vaja on. „Peame tegema kõik, mis on juriidiliselt korrektne, selleks, et Ukraina selle sõja võidaks. Seetõttu ma arvan, et Eesti kobarmoona saatmine Ukrainasse on oluline ja vajalik,“ ütles Terras. „Sõda on hirmus ja verine asi, aga selle võitmiseks tuleb teha kõik, mis võimalik. Seejuures kasutada moona, mis seaduslikult ei ole keelatud ja mis aitab ukrainlastel seda sõda võita,“ ütles Terras.

Riigikogu riigikaitse komisjoni esimees Raimond Kaljulaid ei soovinud kobarmoona saatmist kommenteerida, sest riigikogu komisjon ei ole seda arutanud.

2008. aastal liitusid 108 riiki konventsiooniga, mis keelab kobarmoona kasutamist. Eesti sellega toona ei liitunud ning kobarmoona kasutamine on lubatud tänaseni. Veel on kobarmoona kasutamine lubatud näiteks Lätis, Soomes, Venemaal, Poolas.

Mis on kobarmoon?

Kobarmoon on suurtükimürsk DM-632, mis avaneb lõhkelaengu toel 300-500 meetri kõrgusel. Mürsk paiskab välja 63 granaati, mis katavad plahavatusega 100 ruutmeetrise maalapi. Kaitseväe võimeloome jaoskonna ülem Kaarel Mäesalu rääkis ERR-ile, et kobarmoon on kergelt soomustatud üksuste vastu kõige tõhusam ning granaadil on nii killu- kui ka soomust läbistav võime.

Kobarmürske saab kasutada näiteks vastase koondunud soomustehnika vastu kõva aluspinnasega aladel, mis tagab tütarmürskude plahvatamise.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid