Sadakond riiki allkirjastasid 2008. aastal ÜRO kobarmoona keelustamise leppe, mis välistab selliste pommide kasutamise, tootmise, ladustamise ja ekspordi. Keeldu põhjendati muu hulgas sellega, et kobarpommid põhjustavad palju tsiviilohvreid.

Eesti leppega ei ühinenud, sest sellega kaasnenuks kohustus mitte kasutada ega varuda kobarlahingumoona ning hävitada olemasolev kobarmoon. ERR-i andmetel on Eesti ladudes tuhandeid niisuguseid mürske ning ukrainlased on neid väidetavalt ka Eestilt palunud.

Kaitseminister Hanno Pevkur tõdes, et möödunud nädalal, kui valitsus otsustas saata Ukrainale suurtükke, oli paketis ka 155 mm suurtükimoon, kuid kobarmoonast rääkimist ta ei kinnitanud.

„155 mm moona toodetakse väga-väga erinevat,“ ütles ta ja lisas, et spetsiifilisemalt lepitakse asjad kokku Eesti ja Ukraina kaitsevägede vahel. Mürskude andmiseks tuleks Eestil tootjariigilt Saksamaalt luba küsida, nii nagu tuleb luba küsida ka 155 mm suurtükkide saatmiseks.

Pevkur sõnas veel, et tema andmeil on Ukrainas kasutanud kobarmoona nii Ukraina kui ka Vene pool.

Kaitseväe võimeloome jaoskonna ülem Kaarel Mäesalu rääkis ERR-ile, et kobarmoon on kergelt soomustatud üksuste vastu kõige tõhusam ning granaadil on nii killu- kui ka soomust läbistav võime.

Saksamaal Rheinmetalli relvatehases valmistatud suurtükimürsk DM-632 avaneb lõhkelaengu toel 300–500 meetri kõrgusel. Sellest paiskub välja 63 väikest granaati, mis katavad plahvatustega 100 x 100 meetrise maalapi.

AFP kirjutas eile, et üks Euroopa riik on teinud ettepaneku saata Ukrainasse kobarlaskemoona. AFP-le teatas sellest Euroopa riigi kõrge ametnik, kes parasjagu oli Washingtonis. Riigi ega ametniku nime AFP ei nimetanud.

Jaga
Kommentaarid