Venemaa president Vladimir Putin kohtus eelmisel nädalal teise maailmasõja veteranide, ümberpiiratud Leningradi elanike ning avalike patriootiliste ühenduste esindajatega. Kohtumisel osales ka Peterburi ühiskondliku organisatsiooni Piiratud Leningradi elanikud juhatuse esimees Jelena Tihhomirova. Ta ütles, et kuuel kohtuprotsessil esitati uusi andmeid, mis puudutab Leningradi blokaadi.

Ta väitis oma kõnes, et kuigi eestlaste osaluse kohta ei suudetud dokumente leida, olid eestlased siiski seal. „Kõige olulisem on see, et kohus leidis, et Leningradi vastu ei seisnud mitte ainult sakslased, vaid pea 11 Euroopa riiki. Olin veidi solvunud, ütlesin kohtus oma lõppsõnas: „Kahju, et ei leitud dokumente, et eestlased olid siin.“ Me teadsime, et nad olid siin, kuid dokumente polnud. Paljud olid seal, prokuratuur uuris väga põhjalikult, esitati erinevaid dokumente,“ sõnas Tihhomirova.

Ajaloolane Andres Adamson ütles, et eesti rahvusest isikuid osales mõlemal poolel, nii linnas sees kui ka välisrindel Nõukogude Liidu või Saksamaa poolel, ent ühtegi Eesti üksust Leningradi blokaadis polnud ning Eesti seal riigina ei osalenud.

Adamson märkis, et meeles tuleb pidada seda, et Eesti oli tol ajal okupeeritud. „Suure tähega Eesti väeosasid ei olnud olemas, väikse tähega eestlastest moodustatud väeosasid oli küll, kuid nendest ükski otseselt Leningradi blokaadis ei osalenud,“ sõnas ta.

„Veel kord, Eesti oli okupeeritud – Nõukogude Liidu poolt, siis Saksamaa, seejärel jälle Nõukogude Liidu poolt. Sellepärast, et mõned eestlased ühel või teisel poolel millegagi hakkama said, kuidagimoodi ju ei vastuta,“ ütles Adamson.

Adamson lisas, et väidetele pole ka ühtegi konkreetset tõendit esitatud.

1941. aasta septembrist kuni 1944. aasta jaanuarini suri Leningradis Saksa sõjaväe piiramisrõngas ligikaudu miljon elanikku.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid