BLOGI | Ohutusjuurdluse keskus tegi esimesed järeldused Estonia vraki uurimisest: tõendeid plahvatuse või kokkupõrke kohta pole leitud

Ohutusjuurdluse keskus andis täna ülevaate parvlaev Estonia vraki esialgse hindamise vahearuandest. Jõuti kahele järeldusele: pole leitud tõendeid, mis viitaks kokkupõrkele või plahvatusele ning Estonia laev polnud merekõlblik.

Pressikonverentsil tutvustati uuringuid ning nende põhjal tehtud järeldusi. Eesti ohutusjuurdluse keskuse juhataja Rene Arikas ütles, et vrakil on tugevad kahjustused ning see on halvas seisundis.

„Graniidi paljandi asukoht laevakere all vastab laevakere deformatsioonidele, mis tugineb tõenditele, mida oleme seni kogunud. Pole infot selle kohta, et oleks toimunud kokkupõrge teise aluse või ujuva objektiga,“ sõnas Arikas.

Vahearuandes mainiti veel seda, et Estonia laev polnud merekõlblik - visiiri konstruktsioonis esinesid puudused, mida oleks olnud võimalik avastada, kui oleks tehtud vööriosa ülevaatus.

„Saame jõuda järeldusele, et alus polnud merekõlblik ja väljastatud sertifikaat oli ekslik. Kui see oleks sertifikaadis ära toodud, siis see alus poleks saanud sõita Tallinn-Stockholm marsruudil,“ ütles Arikas.

Miks või kuidas jäi puudused märkamata, pole selge. „Ilmselt jäi see kontrollis kahe silma vahele ja kui me vaatame põhjendusi ning loogikat, siis tugineme ainult nendele asjaoludele, mida on juba teada. Tegemist pole uute faktidega, vaid uue järeldusega, sest oleme analüüsinud merekõlbulikkust rohkem,“ ütles Rootsi õnnetusjuhtumite uurimise ameti peadirektori asetäitja Jonas Bäckstrand.

Kas kedagi võetakse ka vastutusele selle eest, et laev polnud merekõlblik, kuid oli merel? „Meie ülesanne pole süüdistamine ega vastutusele võtmine, aga samas peame välja tooma faktilised asjaolud ning hindame seda, kuidas ja millises järjekorras faktid juhtusid. Arvan, et kui sellel võib olla mingi tagajärg või järelmõju, siis oleksime seda juba näinud,“ tõdes Bäckstrand.

Pressikonverentsil mainiti veel seda, et uuringud jätkuvad. Nimelt tahetakse minna autotekile ning jätkata intervjuudega.

„Ootame alles autoteki uurimist, ligipääs sellele on olemas. Tahaksime uurida seda selleks, et saada rohkem infot kauba kohta, kuidas see on kinnitatud ja milline on asukoht. Tahame hinnata ka erinevate luukide ja uste asukohta autotekil,“ sõnas Arikas ja lisas, et välja soovitakse tuua ka vööriramp.

Pressikonverentsil osalesid Eesti Ohutusjuurdluse Keskuse juhataja Rene Arikas, Rootsi Õnnetusjuhtumite Uurimise Ameti peadirektori asetäitja Jonas Bäckstrand, Soome Ohutusjuurdlusameti mereohutuse peauurija Risto Haimila ning Stockholmi Ülikooli meregeoloogia ja geofüüsika professor Martin Jakobsson.