2019. aastal, ööl vastu 26. septembrit avastasid politseinikud, et Tartus Riia tänava politseimaja õuel põleb arestiplatsile paigutatud sõiduauto. Politseinikud haarasid tulekustutid ning hoidsid päästjate saabumiseni tuld kontrolli all. Sündmuskohale saabunud päästjad kustutasid põlengu. Tulekahju tekkepõhjuseid ja täpsemaid üksikasju asus politsei uurima kriminaalmenetluses.

Lõuna prefektuuri kriminaalbüroo juht Rain Vosman märkis, et juba esmased kogutud tõendid viitasid, et tegu võib olla tahtliku süütamisega. „Sõiduki VIN-koodi oli manipuleeritud ja dokumente võltsitud. Nii kahtlustasime kohe, et keegi võis püüda süütamise läbi hävitada tõendeid selle kohta, et tegu ongi varastatud sõidukiga,“ rääkis ta. Edasises uurimises saadi kinnitust, et tegemist oli hoolikalt ettevalmistatud ning planeeritud kuriteoga, kus juhuse hooleks ei olnud midagi jäetud.

Tõendite kogumise tegi üksjagu keerukaks see, et süütamise tellinud mees viibis ise pidevalt Venemaal. „Selline käitumine iseloomustab ilmekalt, kui hästi oli kahlusalune oma tegevuse detailideni läbi mõelnud, kui hästi tundis ja hoidis ta kuritegelikus maailmas iseloomulikke konspiratsioonireegleid ning kui kõrgetasemeliseks skeemiks suutis ta kogu selle kaasuse punuda. Seda enam tunnustan uurijate nutikat lähenemist kogu selle rahvusvahelise tasandi skeemi avastamisel ning kurjategijate kohtu ette toomisel,“ märkis Lõuna prefektuuri kriminaalbüroo juht Rain Vosman.

Aasta jagu uurimist viis sihile, kui politseil õnnestus kindlaks teha, et süütamisega on seotud kolm isikut – üks tööde tellija, 1980. aastal sündinud Levan Jefremov ja kaks täideviijat ehk süütajat, kes olid palgatud Lätist ning kelle suhtes kriminaalmenetlus veel kestab. Ka tuvastas politsei, et sõiduauto oli varastatud Venemaalt ja ringiga Läti kaudu toodud Eestisse, kus see arvele võeti.

Levan Jefremov


Lõuna ringkonnaprokuratuuri vanemprokuröri Kretel Tamme sõnul oli süüdistatav oma tegevuse põhjalikult läbi mõelnud. „Uurimise käigus ilmnes, et vahetult enne sõiduki süütamist, kui politsei oli selle juba vargusekahtluse tõttu teisaldanud, sõlmis Levan Jefremov sõidukile kaskokindlustuse lepingu. Sõiduki süütamise ajaks sõitis Jefremov ise Venemaale, et tal oleks alibi. Samal ajal tulid tema poolt palgatud kaks inimest varastatud dokumendi abil renditud sõidukiga Valga kaudu Eestisse, sisenesid läbi aeda lõigatud augu Tartus politseijaoskonna parklasse ja süütasid seal seisnud Land Roveri. Sõiduki süütamisega püüdis Levan Jefremov varjata sõiduki päritolu – varastatud sõiduki tuvastamisel võinuks kohus temale varem mõistetud kolme aasta pikkuse tingimisi vangistuse täitmisele pöörata. Lisaks taotles Jefremov politseiparklas hävinenud sõiduki eest kindlustushüvitist, kuid lepingu sõlmis teadlikult alles mõned päevad enne selle süütamist,“ ütles Tamm.

„Niivõrd kavakindel ja läbimõeldud käitumine politsei valduses oleva asitõendi hävitamiseks ning lootus sellest varaliselt kasu saada näitavad, et varemgi kuritegude toimepanemise eest karistatud mees ei hooli Eesti seadustest. Kuna ta on enda heaolu tõttu valmis panema toime raskeid kuritegusid, siis on väga tõenäoline, et ta võib vabaduses kuritegelikku elustiili jätkata. Seetõttu oli prokuratuuri hinnangul vältimatu, et kohus karistaks süüdistatavat pika reaalse vangistusega,“ lisas Tamm.

Nüüd, tänavu jaanuaris ei võtnud Riigikohus Jefremovi kaitsja kassatsiooni menetlusse ning jõustus kohtuotsus, millega mees mõisteti süüdi mitmes kuriteos nagu tõendi kõrvaldamine, kindlustuskelmus ja avaliku korra raske rikkumine vägivallaga. Liitkaristusena määrati talle koos varasema mõistetud karistusega kokku 8 aastat vanglakaristust. Lisaks määrati mehele kuuluvale ettevõttele, mida ta kuriteo toimepanemiseks kasutas, liitkaristusena 10 000 euro suurune rahaline karistus.