Bonnieri nominendid:

1. Õhtulehes ja Eesti Ekspressis veebruarist aprillini ilmunud artiklid Riigikogu kriminaalsetest kuluhüvitistest, mis viisid kahe uurimiseni.

2. Sulev Vedleri artiklid Eesti Ekspressis, tänu millele avastasid kümned tuhanded eestlased, et nende hoolikast tunnipõhisest elektritarbimisest ei pruugi kasu olla, sest paketid ei võta soodsat aega arvesse.

3. Eesti Päevalehe, Eesti Ekspressi ja Maalehe ajakirjanike ühistööna valminud artikliseeria laenuäri varjupoolest. Artiklite tõttu alustas finantsinspektsioon menetlust ja tegi läbiotsimise Kreditexi laenukontoris, ajakirjanikud käisid ütlusi andmas Riigikogus, kus rõhutati arvukate seaduste muutmise vajadust. Riigikohtu esimees tõdes ebavõrdsust kohtusüsteemis.

Artiklisarjas ilmusid järgmised lood: 18.09. Eesti Päevalehe artikkel „VÕLA VÕIM | Süsteemi mängukannid. Karjuvalt erinevad kohtuotsused röövivad võlglastelt igal aastal sadu tuhandeid eurosid“, mille autorid on Oliver Kund, Riin Aljas ja Eero Epner; 20.09. ilmunud Holger Roonemaa artikkel „VÕLA VÕIM | Vilepuhuja laenumaailma seest: klientide petmine on igapäevane. Järelevalve puudub täiesti.“ ning 26.12. ilmunud Martin Laine ja Aleksander Algo artikkel „EKSPRESSI HITID 2022 | Kuidas laenuhaid inimesed kodutuks lüpsavad: “Visati tänavale, aga ise olin loll!“.

Võitja selgub kuu pärast

Bonnieri preemiale kandideeris kokku 16 tööd. Lisaks nominentidele esitasid oma tööd ka Postimehe, Äripäeva, Lääne-Virumaa Uudiste ning ajakirja „Pere ja Kodu“ ajakirjanikud.

Rootsi meediakontserni Bonnier ja ajalehe Äripäev välja antava uuriva ajakirjanduse auhinna suurus on 7500 eurot.

Võitja avalikustatakse 17. veebruaril Tallinnas Telliskivis Erinevate Tubade Klubis peetaval pressipeol.

Bonnieri preemia žüriid juhtis Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel. Žüriisse kuulusid Põhjaranniku peatoimetaja Erik Gamzejev, Eesti Päevalehe ja Delfi peatoimetaja Urmo Soonvald, Õhtulehe peatoimetaja Martin Šmutov ning meediaekspert ja -õppejõud Väino Koorberg.