Rääkides julgeolekuolukorrast Lõuna-Kaukaasias, sõnas Reinsalu, et Eesti peab oluliseks leida konfliktile piirkonnas rahumeelne lahendus. „Eesti toetab rahuläbirääkimiste jätkamist Armeenia ja Aserbaidžaani vahel ning oleme valmis sellele igati kaasa aitama.“

Reinsalu ja Hatšaturjan keskendusid vestluses Venemaa sõjale Ukrainas ja rääkisid muutunud julgeolekuolukorrast maailmas. Välisminister rõhutas, et Ukraina võit ja Venemaa jätkuv rahvusvaheline isoleerimine on võtmetähtsusega, et kindlustada reeglitel põhinevat maailmakorda.

Kohtumisel tunnustas Reinsalu Armeeniat tehtud töö eest demokraatlike reformide elluviimisel justiits- ja haridusvaldkonnas ning Euroopa Liiduga sõlmitud partnerluslepingu täitmisel.

Ta märkis, et Eesti on valmis igati Armeeniaga oma teadmisi ja kogemusi jagama, et toetada Armeeniat suhete tihendamisel ELiga. „Selleks tegeleme muu hulgas tänavu tugevalt idapartnerlusprogrammi ja kahepoolse arengukoostööga, et partnerriike ELile lähemale tuua,“ tõi Reinsalu välja.

EL-i ja Armeenia vaheline ulatuslik ja laiendatud partnerlusleping, mille eesmärgiks on majanduslik, sotsiaalne, rohepöördeline ja hariduslik arengukoostöö, jõustus 2021. aastal ning Eesti oli esimene riik, kes selle ratifitseeris.

Välisminister Reinsalu ütles, et Eesti ja Armeenia suhted on praegusel keerulisel ajal jätkuvalt head ja stabiilsed. „Edastasin Armeenia presidendile soovi anda pärast pandeemiat lisatõuge meie riikide kahepoolsetele suhetele,“ sõnas Reinsalu. „Meie senised ühistegevused on olnud edukad muu hulgas IT-, kosmosetehnoloogia, hariduse ja kultuuri vallas.“


Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid