Asutus teatas, et nad ei tee järelevalvet ruumiõhu madala temperatuuri üle, probleemi peab lahendama korterühistu.

Terviseameti keskkonnatervise osakonna juhataja Leena Albrehti sõnul tuleb korterelamutes esineva madala või kõrge õhutemperatuuri puhul jõuda lahenduseni korteriühistu tasandil. „Terviseamet saab järelevalvet teostada vaid haridus- ja sotsiaalasutustes, ilu-ja isikuteenuseid pakkuvates ettevõtetes,“ selgitas ta.

Albrehti sõnul peab õhu temperatuur eluruumis olema optimaalne ning aitama kaasa tervisliku ja nõuetekohase sisekliima tekkimisele ja püsimisele. „Kaugküttevõrgust või hoone katlamajast köetavas eluruumis ei tohi siseõhu temperatuur inimeste pikemaajalisel ruumis viibimisel olla alla 18 kraadi. Üldiselt loetakse inimese jaoks sobivaimaks siseõhu temperatuuriks 21-23 kraadi,“ selgitas ta.

„Juhul, kui tunnete, et ruumiõhu temperatuur on liiga madal, siis seda tuleks korterelamu puhul arutada kõigepealt korteriühistuga ja majaomanikuga, ehk on võimalik reguleerida temperatuuri hoone küttesüsteemis. Pikemas perspektiivis on võimalik hoonet soojustada ja kasutada muid tehnilisi lahendusi,“ rääkis Albreht ja lisas, et kui pole võimalik korteriühistuga jõuda konsensuseni, tuleb probleemiga pöörduda Eesti korteriühistute liidu poole.

Juhul, kui probleemid esinevad koolides või lasteaedades, saab murega pöörduda terviseameti poole.

Valitsuse määruse järgi peab rühmaruumi õhutemperatuur olema vähemalt 21 kraadi. Kooli õpperuumis peab õhutemperatuur olema vähemalt 19 kraadi, võimlemissaalis vähemalt 18 kraadi ja duširuumis vähemalt 24 kraadi. Õhutemperatuuri mõõtmiseks peab õpperuumis olema termomeeter.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid