VALIMISSTAAP | Siim Pohlak: Eesti inimene vaesub, kui EKRE valitsuses pole

Seni veel avaldamata valimisprogrammis kujuneb läbivaks teemaks inimeste toimetulek, märkis EKRE juhatuse liige Siim Pohlak.

Pohlak märkis, et valimisplatvormiga tullakse lagedale 28. jaanuaril. See aga ei tähenda, et erakond pole valimistrallis kaasa löönud: välja on tilgutatud programmilisi punkte rahvastiku- ja julgeolekuküsimustes.

Suuremat tähelepanu on tinginud EKRE lubadused, mis on seotud muudatustega maksusüsteemis: nagu Isamaa, kavatseb ka teine konservatiivse tiiva erakond valitsusse jõudes tekitada sinna perepõhiseid erisusi. EKRE on nimelt võtnud nõuks vähendada laste arvu põhiselt tulumaksu ning kodu- ja õppelaenumakseid, lisaks lubatakse tõsta sarnase loogika alusel ka pensione.

Kuidas siis nii, et lagedale tuldi sedavõrd sarnaste lähenemistega?

Pohlak järeldab sellest vaid seda, et lubadustele fooni loov kehvapoolne sündimus on tõsine probleem. „Järelikult on tegemist oluliste teemadega. Pigem kahju, et ülejäänud Eesti erakonnad seda probleemi ei tunneta,“ ütles Pohlak.

Kuidas EKRE lähenemine siis Isamaast erineb? Mille poolest on nende lähenemine perepõhisele maksusüsteemile parem kui konkurentide oma?

Pohlak märkis, et eelkõige lasteaia kohatasude vähendamise punkti võrra. „Kui vaja, peaks riik sekkuma ja toetama omavalitsusi,“ sõnas ta. Ta tõi lisaks välja tulumaksu vähendamise idee, kus iga alaealise võsukese pealt vähendataks lapsi kasvatava vanema tulumaksu 5% võrra. Pohlak hindab seda ideed mõistlikuks.

Kust selleks raha leitakse?

Pohlak: avalik sektor vajab kärpeid

Õidepuhkevast majandusest, viitas Pohlak ja lisas, et lubatu võimaldamiseks piisab sellest, kui meie riigi ettevõtetel hästi läheb – maksulaekumistest peaks tema hinnangul piisama, et programmipunkte ellu viia. Kuidas aga majandusele elu sisse puhutakse, Pohlak veel täpsemalt ei jaganud.

„Programmi avalikustamine tuleks ära oodata,“ sõnas ta ning õrritas kuulajaid, et on, mida oodata.

Kust EKRE aga rahalisi ressursse koomale tõmbaks, kui olud neid soosivad ning peale valimisi riiki valitsema asutakse?

„Avalikust sektorist,“ sõnas Pohlak. „Tuleb vaadata bürokraatiamasin üle, seal on väga palju kokkuhoiukohti. Ei tasu alustada politseinikest ega päästjatest, vaid tuleks vaadata ministeeriumide sisse,“ märkis poliitik.

Kas on mõttes ka miskit muud? Pohlaku räägitust rohkemat ei ilmnenud.

Suure suuga edu ei ennusta

Parteireitingutes on EKRE püsinud kõrgel kohal juba piisavalt pikka aega, et analüütikud neile ka valimistel paremuselt teist tulemust ennustada julgevad. Küll aga on hakatud – nagu eelmiste valimiste hakulgi – EKRE-ga valitsuse loomist erinevate parteide poolt välistama. Kuidas Pohlak hindab: kas rahvuskonservatiividel on tänavu keeruline valitsusse pääseda?

„Ootame 5. märtsi ära,“ märkis Pohlak seepeale, tahtmata spekulatsioone õhku visata. „Üle ei tasu muretseda.“ Pohlak aga usub, et EKRE-l on võimalik ka valimised võita.

Ent kui olud ei soosi ning EKRE valitsusvastutuse kandmisele õlga alla panna ei saa, siis millest Eesti inimesed Pohlaku arvates ilma jäävad?

„Kardan, et kui EKRE jääb valitsusest välja, mis siis juhtub: kindlasti tõusevad või säilivad praegusel tasemel kodukulud, ehk energiahinda ei viida alla. Paljud energiatoetused, mis praegu on, saavad märtsis läbi. Neid hoitakse praegu valitsuskoalitsiooni poolt hambad ristis, kuni valimisteni. Samamoodi elektri universaalteenus. Julgen ennustada, et juhul, kui EKRE peaks jääma valitsusest välja ning kui jätkab Reformierakonna juhitav valitsus, saame senisest veelgi kallimad energiahinnad, mis tähendab veelgi suuremat inflatsiooni, mis tähendab Eesti inimeste vaesumist. Kahjuks.“

Kuula lähemalt „Valimisstaabi“ taskuhäälingust enesest.