Reformierakond

Reformierakonna programmis on suurima tähelepanu all Eesti kaitsmine, rohereform ja majanduse arendamine. Programmitoimkonna juht Mart Võrklaev märkis, et nende valimiste põhiküsimus on, kuidas kindlustada Eesti julgeolek. „24. veebruaril alanud Venemaa täiemahuline sõda Ukrainas on meie aja suurim väljakutse ja seetõttu oleme just julgeolekule programmis eriti suurt tähelepanu pööranud,“ ütles Võrklaev.

Reformierakonna üldnimekirja eesotsas on Kaja Kallas, Hanno Pevkur, Jürgen Ligi, Siim Kallas ja Kristen Michal. Erakonna loosung on „Kindlates kätes Eesti!“.

Politoloog Rein Toomla märkis, et liberaalne erakond on hakanud sarnanema konservatiivse meestekeskse valimisseltskonnaga: esikümnes on vaid Kaja Kallas ja Liina Kersna.

Üldiselt on Reformierakonna nimekiri koostatud Toomla sõnul üliklassikaliselt – nimekirja esimese viiekümne seas on mõni üksik kandidaat, kes teeb oma esimest valimiskampaaniat, ülejäänud on tuntud tegelased ja neid on Reformierakonnal võtta küll. „Nimekirja teine pool on kuulsuste poolest palju-palju hõredam. Domineerivad esmakordselt kandideerijad – vägisi tahaks küsida, kas Reformierakond seekord tuleviku peale ei taha mõtelda,“ märkis Toomla.

Vaata uuesti Reformierakonna üldkogu siit.

Keskerakond

Keskerakond on valimiste keskmesse tõstnud julgeoleku, inimeste toimetuleku ja ettevõtete konkurentsivõime. „Praegusel keerulisel ajal on muidugi oluline me julgeolek, aga see ei tähenda mitte ainult rahvusvahelist olukorda, välis- ja kaitsepoliitikat. Me peame selgelt oluliseks ka Eesti inimeste ja ettevõtete hakkamasaamist,“ ütles erakonna esimees Jüri Ratas.

Keskerakonna valimiste üldnimekirja juhib Jüri Ratas, talle järgnevad Yana Toom, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik ja Tõnis Mölder. Hüüdlause valimisteks on „Julgelt inimeste heaks!“.

Politoloog Rein Toomla tõdes, et partei nimekiri teda ei üllata, kuid valitud on huvitav lahendus. „Nimelt me näeme, et nimekirja igas kümnendis on algusest lõpuni päris mitu tuntud poliitikut – endisi ja praegusi riigikogu liikmeid, endiseid ministreid ja tuntud omavalitsusjuhte. Ei ole nad kokku kuhjatud näiteks esimese kolmekümne hulka, jättes lõpukümnendid esmakordselt kandideerijate pärusmaaks,“ ütles Toomla.

Nimekirja viimasel kohal on Mihhail Kõlvart. Toomla sõnutsi on sellise paigutuse taga Kõlvart ise, andes niiviisi mõista, et kandideerib taas riigikokku, ent ei kavatse sinna minna. „On ka arusaadav, et Tallinna linnapea koht on väärtuslikum kui riigikogus maksimaalselt komisjoni aseesimehe koht, kui erakond peaks opositsiooni jääma,“ rääkis ta ja lisas, et sedasi jääb ka süüdistusi peibutuspardiks olemisest vähemaks.

Keskerakonna valimiskonverents on järelvaadatav siit.

Sotsiaaldemokraadid

Ka sotsiaaldemokraatide fookuses on inimeste toimetulek. „Peame hoolitsema selle eest, et Euroopa kiireim hinnatõus ei hävitaks Eesti perede sissetulekut ega laastaks kohalikke ettevõtteid. Kuna on tõusnud hinnad, siis peavad tõusma ka sissetulekud - palgad, pensionid ja lapsetoetused,“ ütles erakonna juht Lauri Läänemets.

Erakonna loosung on „Toimetulek on julgeolek!“.

Sotside nimekirja eesotsas on Lauri Läänemets, Riina Sikkut, Reili Rand, Helmen Kütt ja Eduard Odinets. Tuntumad nimed nagu Raimond Kaljulaid, Jegveni Ossinovski, Eiki Nestor, Marina Kaljurand ja Peep Peterson on hoopiski nimekirja lõpus.

Politoloog Rein Toomla märkis, et sellise valiku taga on eeldus, et kogenud poliitikud tunnevad valimiskampaania üksikasju piisavalt korralikult, et ainult oma tegevusega kokku koguda hääled vähemalt ringkonnamandaadi, kuid parimal juhul isikumandaadi tarbeks.

Erakond on sellist taktikat kasutanud varemgi, ent see pole alati töötanud. „2015. aastal sellise käiguga pisut kõrbeti, kuid eelmisel korral läks paremini,“ meenutas ta. „Sel korral on sotsid olnud ka veidi ettevaatlikumad – nüüdne esikümme koosneb tuntud poliitikutest. Varasematel kordadel oli esikümnes võib olla küll erakonnale vajalikke inimesi, kuid nende tundmatus ei võimaldanud isegi mitte kompensatsioonimandaadile pretendeerida.“

Siit saad taas vaadata sotside valimiskongressi.

Eesti 200

Lisaks julgeolekule on Eesti 200 tähelepanu keskmes haridus, kultuur, rohepööre ja muutus riigivalitsemises. Erakonna aseesimehe Kristina Kallase sõnul on tegemist muutuste kavaga, mida tuleb teha selleks, et Eesti inimeste heaolu kasvaks ning oleks võimalik riigi ja ühiskonnana ennast ja loodust kaitstes võidelda globaalsete konfliktide ja kliimakriisiga.

Eesti 200 avalikustas praegu vaid nimekirja 20 esimest kandidaati, ülejäänud selguvad neljapäeval. Eesotsas on Lauri Hussar, Kristina Kallas, Hendrik Johannes Terras, Marek Reinaas ja Kalev Stoicescu. Partei hüüdlause on „Meiega on võimalik!“.

Politoloog Rein Toomla sõnul näitab vaid 20 inimese kinnitamine, et Eesti 200 on valimisnimekirjaga hädas. „Erakond pole tahtnud või ka pole suutnud endaga kaasa tõmmata poliitikamaailmas tuntud tegelasi. Kunagisi riigikogu liikmeid on kaks: Liisa Pakosta ja Margus Tsahkna, kes on olnud ka valitsusliige, kuid kumbki neist pole selles nimekirjas kuigi kõrgel kohal,“ ütles Toomla. Pakosta on nimekirjas 9. ja Tsahkna 16. kohal, mis viitab politoloogi hinnangul sellele, et erakonna jaoks on olemas olulisemaid kandidaate.

Toomla märkis, et kõrgetel kohtadel leidub lisaks erakonna liidritele ka selliseid poliitikuid, kes kandideerisid partei nimel ka eelmisel korral ja kes on jäänud erakonna arusaamadele truuks. „Kuid ikkagi oleks huvitav teada, kes on paigutatud nimekirja kaugematesse kümnenditesse – võib olla leiame just sealt trobikonna tuntuid poliitikuid ja veel huvitavam oleks teadasaamine, kas Eesti 200 ikka suudab 125 nime leida, et täisnimekirjaga välja tulla,“ tõdes ta.

Vaata uuesti Eesti 200 valimiskongressi siit.