Maksuküüru kaotamine teenib palkade ostujõu taastamise eesmärki

Järgmiste valimiste üks peateemadest on hinnatõusu mahasurumine ja ostujõu taastamine ehk inflatsiooni ohjeldamine.

Venemaa alustas sõjaks Ukrainas valmistumist juba rohkem kui aasta tagasi ja seda maagaasi tarnete manipuleerimisega, mis pani meie piirkonnas hinnad kasvama nagu pärmi peal. Me kõik näeme, kuidas energia- ja toorainehindade kasv levib kiiresti kõikide kaupade hindadesse. Mistõttu olemegi viimase aasta kestel pidanud taluma kuni 25% inflatsiooni, mis õnneks näitab leevenemise märke.

Meie piirkonnas on inflatsioon eelkõige sõjamaks. Täiesti loogiliselt on Eesti inflatsioon üks euroala kõrgemaid, sest me oleme väike avatud majandus konfliktipiirkonna lähedal ja mõjusfääris. Lisaks andsid inflatsioonile hoogu juurde nii Jüri Ratase valitsuse eelarvepuudujääk headel aegadel (2017–2019) kui ka pensioni II sambast väljamakstud miljardid. Me aitame Ukrainat täpselt nii palju, kui suudame. Seda teeb nii riik üldiselt kui ka kõik kodanikud ükshaaval ja üheskoos. Nii väga, kui me seda ka sooviksime, siis ei saa me paraku ise seda sõda lõpetada.

Küll aga saame pidurdada hinnatõusu, leevendada selle mõjusid ja taastada palkade ostujõudu. Ma arvan, et need on järgmiste valimiste peateemad. Asjad, mida saame mõjutada raha-, maksu- ja eelarvepoliitikaga.

Rahapoliitikat tehakse Euroopa Keskpangas (EKP) baasintressi muutmise kaudu. EKP president Christine Lagarde ütles oma Eesti visiidi ajal, et baasintressi tõstetakse nii palju, kui on vaja selleks, et pidurdada inflatsiooni 2,3 protsendini 2024. aasta lõpuks. Baasintressi tõus mõjutab Eestis eelkõige laenuvõtjaid, kelle laenuintress on seotud euriboriga. Kohtumiselt pangaliidu ja Eesti suuremate pankade juhtidega sain teada, et pea 3 protsendini tõusnud euribor ei ole esialgu kaasa toonud raskusi laenude tagasimaksmisel.

Rahapoliitikast on hinnatõusu ohjeldamisel kasu siis, kui eelarvepoliitika ei lähe sellega vastuollu. Selle võrra, kui palju baasintressi tõusuga raha pakkumist vähendatakse, ei tohi laenuga kaetud eelarvepuudujäägiga seda majandusse juurde anda. Siinkohal tekibki paradoks, et kui me tahame inflatsiooni ohjeldada, peame jääma range konservatiivse eelarvepoliitika juurde. Olgugi et vaist ütleb, et peaksime maksma inimestele toetusi hinnatõusuga toime tulemiseks. Kui aga tahame säilitada eelarvetasakaalu või jääda defitsiiti minimaalselt, saame anda täpselt väljatöötatud toetusi üksnes kõige haavatavamatele ühiskonnagruppidele.

Palkade ostujõu taastumist saab riik toetada, jättes töötajatele nende väljateenitud tasudest rohkem kätte. Eesti puhul on kõige mõjusam niinimetatud maksuküüru kaotamine ja ühetaolise tulumaksuvaba summa kehtestamine kõigile. Praegu väheneb maksuvaba summa 500 eurolt nullini palgavahemikus 1200–2100 eurot kuus. Nimetatud palgavahemikku kuulub ka kõige suurem osa Eesti palgasaajaid. Õpetajatest päästjateni ja autojuhtidest ehitajateni.

Eesti keskmine palk on praegu pea 1700 eurot ja mediaanpalk 1400 eurot. Enamik Eesti palgasaajaid kannab maksuküüru ja see ei ole mõistlik. Eriti arutu tundub, kui me kogume 1400 ja 1700 eurot palka saavatelt inimestelt suhteliselt kõrgemat tulumaksu ning teiselt poolt maksame neile toimetulemiseks riiklikke toetusi. Nii maksude kogumine kui ka toetuste menetlemine on ühiskondlik kulu, mis ei ole keskklassi puhul mõttekas. Mõistlik on inimesele jätta nii palju raha kätte, et ta tuleb ise toime. Kõik riigid toetuvad töötavale hästi toimetulevale keskklassile.

Töötav inimene peab elama paremini, sest muidu saab Eesti ihaldatud sihtmaaks kõigile neile, kelle eesmärk on elada vaid toetustest. Praegu tulevad inimesed Eestisse tööle ja õppima, välja arvatud sõja eest pakku tulnud ukrainlased, kuid neistki on suur osa juba tööle asunud.

Lootusrikas tulevik võiks olla selline: 2023. aastal lõpeb sõda, 2024. aastal saame hinnatõusu kontrolli alla ja 2025. aastal on inimeste ostujõud taastunud sõjaeelsele tasemele. Tugevdame riigikaitset ühiselt ümber Läänemere ja rajame toru-, kaabli-, maantee-, raudteeühendusi Euroopa suunas. 2028. aastal ekspordime taastuvenergiat ja arendame (taastuv)energiamahukat tootmist.