Probleem, mida me lahendame, ei vaja vast enam tutvustamist. Olgu näiteks öeldud, et Sillamäe kahe venekeelse põhikooli lõpetajatest veidi alla 30% tegi ära B1-taseme eesti keele eksami. Seega – tervelt 70% üheksa aastat Eestis koolis käinud õpilastest ei suutnud elementaarsel tasemel rääkida eesti keeles. Puuduliku keeleoskuse tõttu on nende noorte valikud nii haridus- kui ka tööelus oluliselt piiratud. Haridus peaks andma kõigile võrdsed võimalused, kuid meie praegune süsteem on tootnud aastakümneid ebavõrdsust.

Varem on Reformierakonna fraktsioon Riigikogule neli korda esitanud eestikeelsele haridusele ülemineku seaduseelnõu, kuid kõigil kordadel hääletati need eelnõud maha, sh Isamaa fraktsiooni saadikute poolt. Hoolimata sellest oleme süsteemselt tegutsenud eestikeelsele õppele ülemineku nimel.

Pinnas eestikeelsele haridusele ülemineku spurdiks on loodud. Minu haridusministriks olemise ajal valmis esimest korda eestikeelse hariduse tegevuskava aastani 2035. Dokument sai koos ekspertidega koostatud eesti keele arengukavas seatud eesmärgi saavutamiseks. Praegune seadus seab eesmärgiks, et üleminek eestikeelsele haridusele on tehtud aastaks 2030, mistõttu on ministeerium tegevuskava uute eesmärkide valguses uuendanud. Tegevuskava nägi ette ka seadusemuudatused, kuid Keskerakond seda ühemõtteliselt ei toetanud.

Kui varem tehti venekeelsetes koolides tasemetöid, mis testisid eesti keele teise keelena oskust, teise kooliastme lõpus ehk 7. klassis, siis eelmise aasta sügisel otsustasime sooritada tasemetööd nii teise kooliastme alguses kui ka lõpus ehk siis 4. ja 7. klassis. Tulemused olid šokeerivad – vaid 40% õpilastest olid saavutanud 4. klassiks kõige algelisema A1-tasemel ja 44% 7. klassiks A2-tasemel riigikeele oskuse. Otsustasime, et järgnevatel aastatel on tasemetööd kõigile venekeelsete koolide 4. ja 7. klassi õpilastele kohustuslikud, et järjepidevalt jälgida õpilaste riigikeele oskuse arengut. Selle aasta tasemetööd on juba tehtud.

Ehmatavate tasemetööde tulemuste tuules töötasime välja valdkondliku järelevalve venekeelsetes koolides, et edendada teadlikult ja sisuliselt eestikeelse hariduse kvaliteeti. Järelevalve on praeguseks läbi viidud kaheteistkümnes koolis viies erinevas omavalitsuses. Tulemused saame kätte selle aasta alguses. Nüüd on ministeerium töötanud välja järjepideva koolide järelevalve- ja nõustamissüsteemi.

Koostöös valdkonna spetsialistidega töötasime välja uued eesti keel teise keelena õppekavad, millega tõstame keeletaseme nõudeid – 9. klassi lõpuks B1-lt B2-le ja 12. klassi lõpuks B2-lt C1-le. Seoses sellega suurendame I kooliastmes eesti keele tundide arvu kahelt neljale lisaks eestikeelsele aineõppele ja II ning III kooliastmes neljalt viiele tunnile. Need muudatused on vaja vaid valitsuses kinnitada.

Sidusime õpetajate, koolijuhtide ja tugispetsialistide riigikeele oskuse nõude haridustöötajate kvalifikatsiooninõuetega. Praegu töötab Keeleameti andmetel meie haridussüsteemis 2300 keelenõuetele mittevastavat töötajat, kuid see ei sega nendega tähtajatute töölepingute sõlmimist. Keeleameti juhi sõnul on haridustöötajad ühed kõige loiumad keeleõppijad, sest neil puudub motivatsioon. Riigikeelt oskamata on nad saanud rahulikult oma tööd jätkata. See lõppeb nüüd ära. Kui minu allkirjastatud määruses oli jõustumistähtaeg 2025. aastal, siis uute tähtaegade valguses on muudatuse jõustumine tõstetud varasemaks. Haridusasutuste juhid peavad oskama C1-tasemel eesti keelt alates 1. augustist 2023 ja õpetajad aasta hiljem.

Riigistasime kaks eestikeelset kooli Ida-Virumaal: Kohtla-Järve ainukese eestikeelse põhikooli ehk 100-aastase Järve kooli ja Narva Eesti Gümnaasiumi. Viimase riigile üleandmine oli oluline samm Narva eestikeelse hariduslinnaku loomiseks, milleks riik investeerib ca 30 miljonit eurot. Majad juba kerkivad, meeskonnad on loomisel. Läbirääkimised eestikeelse kooli riigistamiseks alustasime ka Sillamäe linnavalitsusega. Minister Tõnis Lukas on teinud koolide riigistamise ettepanekud Lüganuse vallale.

Ühe esimese asjana oma ametiajal töötasime välja toetusmeetme eestikeelsetele koolidele, kus õpib vähemalt 10% eesti keelest erineva emakeelega lapsi. Poole miljoni euro eest said 23 põhikooli toetust juba 2021. aasta sügisest. Enne ametist lahkumist jõudsin allkirjastada sarnase toetusmeetme ka eestikeelsetele lasteaedadele. Valitsus tegi otsuse, et järgmisel aastal suunatakse sellele toetusele ca kolm miljonit eurot.

Tellisime 1,4 miljoni euro eest Tartu ja Tallinna ülikoolidelt kokku 141 õpetajahariduse lisaõppekohta, sh Narva kolledžist 450 000 euro eest 28 lisakohta eesti keele teise keelena õpetajate õppe laiendamiseks. Näiteks õppekavale „Koolieelse lasteasutuse õpetaja mitmekeelses keskkonnas“, kus vastuvõttu suurendati, oli sel õppeaastal väga suur konkurss – 320 kandidaati 50 kohale. Haridus- ja teadusministeerium on halduslepingutes ülikoolidega kokku leppinud õpetajahariduse õppekavade suurendamises. Ka see on oluline edasiminek.

Lisaks on praegune valitsus näidanud ka riigieelarve otsuseid tehes, et nad võtavad eestikeelsele haridusele üleminekut tõsiselt. Valdkonna eelarve on sel aastal 41 miljonit eurot, mille toel hakatakse näiteks selle aasta septembrist maksma Ida-Virumaal eesti keeles õpetavatele õpetajatele nii lasteaias kui ka koolides koefitsiendiga palka. Rakenduvad lähtetoetused ja üliõpilastele sihtstipendiumid.

Tõesti, mitte kunagi varem ei ole olnud eestikeelsele haridusele üleminek nii reaalne kui praegu. Seadus on vastu võetud, kuid nüüd alles algab suur töö, millega peab hakkama saama järgmine haridus- ja teadusminister.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid