Ukrainas toimuva sõja taustal on Eesti jaoks vähemalt sama oluline küsimus, mida me ise ette võtame, et Eestis oleks turvaline elada. Mida teeme, et iga inimene ja ettevõte saaks tunda kindlalt, et Eesti on parim koht, kus kasvatada lapsi, rajada kodu, investeerida ettevõtlusesse? Seetõttu on paslik vaadata kontsentreerituna, mis muutus Eestis Ukrainas toimuva tõttu.

Eesti relvastamise aasta

Eesti laskemoonavarud olid juba enne Ukraina sõda NATO liitlastega võrreldes päris kõrgel tasemel. Teadsime varemgi, et varude hankimine on meile tähtis. 2022. aastal hankisime aga kaks korda rohkem laskemoona kui viimase 30 aasta jooksul kokku. Möödunud aastal tehtud lepingute alusel tarnitakse 2025. aastaks laskemoona ligi 900 miljoni euro eest, sh kõikidele kaliibritele, alustades käsitulirelvadest ja lõpetades haubitsate ja õhutõrjega.

2022. aasta lõpuks oli Eestisse tarnitud 18 liikursuurtükki K9, millest 12 jõudsid Eestisse just eelmisel aastal. HIMARS-i ja ründedroonide hankimine venitavad kaitseväe kaudtule võimekuse kuni 300 kilomeetrini.

Meremiinid on meil juba olemas. Peagi saabuvad laevavastased raketid loovad meile varem puudunud võime takistada vastast Eesti merealadel ja kaugemalgi. Samuti vahetasime 2022. aastal välja vanemad tankitõrjesüsteemid ja asendasime need uutega (Spike, Javelin, Instalaza, Carl Gustav M4).

Tankitõrjet ostsime 2022. aastal juurde palju: üle tuhande raketi ja enam kui 15 000 tankitõrjelasku. Õhutõrje on oluliselt suurenenud. Hangime koos Poolaga lühimaa-õhutõrje raketisüsteemi PIORUN. Pakkumised on laual ja selle aasta alguses jõuame lepingusse ka pikalt oodatud keskmaa-õhutõrje võimega.

Soomustatud jalaväest rääkides on teada fakt, et praegu on soomustatud vaid esimese jalaväebrigaadi manööverpataljonid. Järgmisel aastal saavad aga sarnase soomuskaitse ka teise brigaadi manööverpataljonid. Ja kõikide nende investeeringute juures on meile tähtis, et iga investeeritud euro tooks võimalikult palju riigikaitset.

Kolme protsendi piiri ületamise aasta

Eesti riigikaitse investeeringud osakaaluna sisemajanduse kogutoodangust on aastaid olnud NATO riikide tipus. Võrreldes 2021. aasta lõpuga on valitsus järgmiseks viieks aastaks riigikaitsesse lisanud enam kui 1,6 miljardit eurot. See tähendab, et juba sel aastal tõuseb kaitse-eelarve esimest korda üle miljardi euro. 2024. aastal ületame järgmise teetähisena kolme protsendi piiri (täpsemalt 3,26 protsenti) ja see summa ei arvesta toimuvaid valimisi ning nende võimalikku mõju kaitse-eelarvele.

Täiendavalt on Euroopa Liit Ukrainale antud abi taastamiseks Eestile eraldanud 156 miljonit eurot. HIMARS-i hankimist toetab USA 140 miljoni dollariga. Mõni nädal tagasi avalikustas USA Balti Julgeolekuinitsiatiivi, mis on 225 miljoni dollariga ajaloo suurim julgeolekupakett Balti riikidele.

Järgmise nelja aasta jooksul tõuseb investeeringute osakaal kaitse-eelarves 55 protsendini. See protsent on NATO riikide seas pretsedenditult kõrge ja näitab, et iga täiendavalt riigikaitsesse investeeritud euro läheb otsesuunas paremasse relvastusse.

Kaitsevalmiduse aasta

Tulles veel kord lõppenud aastal tehtud oluliste otsuste juurde, ei saa üle ega ümber väga suure mõjuga otsusest Eesti kaitsevõimesse ehk eelmise aasta märtsis tehtud otsusest suurendada maakaitset kaks korda 20 000 võitlejani. Koos täiendreservi ja lisanduvate üksustega suurendab see Eesti kaitseväe sõjaaja koosseisu seniselt 26 000 võitlejalt 44 000-ni.

Lisaks korraldasime ajaloo suurima lisaõppekogunemise Okas 2022, millest võttis osa 1700 reservväelast ja kaitseliitlast. Suurõppusel Siil 2022 kutsuti kokku ligi 15 000 reservväelast, ajateenijat, tegevväelast, kaitseliitlast ja liitlassõdurit kümnest riigist. Reservväelasi osales õppekogunemisel 3,5 korda rohkem kui 2021. aastal. 2023. aastal tõuseb see veelgi. Võime olla kindlad, et Eesti reservvägi on igal hetkel valmis Eestit kaitsma.

Eestlaste kaitsetahte aasta

Nagu juba märgitud, me suudame Eestit kaitsta ja hakkame Eestit kaitsma esimesest meetrist. Ukrainas toimuv on ka meie inimeste üldist kaitsetahet oluliselt kasvatanud. Lausa 81 protsenti Eesti elanikest peab rünnaku korral Eesti kaitsmist vajalikuks ja 66 protsenti on valmis ka ise panustama. Mõlemad arvud on 10 protsenti kõrgemad kui 2021. aastal.

Eraldi tahan esile tuua näitaja, mis on kõige kõnekam: 60 protsenti elanikest arvab, et Eesti suudab ennast ise kaitsta, ja see on viiendiku võrra kõrgem kui 2021. aastal. Me usume – ja tõele au andes peamegi uskuma –, et saame Eesti kaitsmisega hakkama. Erilist heameelt teeb fakt, et kaitseliiduga liitus eelmisel aastal 4200 inimest. Väga paljud inimesed ja pered langetasid oma mõtteis otsuse, mida nad plaanivad teha, kui Eestit rünnatakse. Paljude jaoks oli see otsus, et kui vaja, seisame oma riigi ja rahva vabaduse eest kõhklematult.

NATO tõkestusheidutuse aasta

Aga ka rahvusvaheliselt oli 2022 Eesti vaatest meie julgeoleku tugevdamiseks väga hea aasta. Madridi tippkohtumiselt soovisime saada kolme otsust:

Venemaa on oht number üks; NATO strateegia peab olema kohene tõkestamine; selle elluviimise tagatiseks tuleb Eestisse luua diviisi struktuur.

Selle kõik me ka saavutasime. Nüüd tuleb see ellu viia. Elluviimine on raske, aga läheb õiges suunas. Hiljuti kirjutasin Ühendkuningriigi kaitseministriga alla kokkuleppe, millega Ühendkuningriik määrab Eesti kaitsmiseks brigaadi ja abistab ülejäänud eesmärkide täitmisega.

Lisaks saime üliolulise kokkuleppe NATO suurima sõjalise jõu, Ameerika Ühendriikidega, kes veel enne jõule saatis siia HIMARS-i mitmikraketiheitjate üksuse ja jalaväeüksuse. Samuti kinnitas Prantsusmaa oma Eestis viibimise rotatsioonipõhiselt kohalolult pikaajaliseks. Eesti taevast valvavad Saksamaa hävitavad. Liitlased on kohal ja signaliseerivad iga päev, et on esimesest sekundist ja esimesest meetrist koos eestlastega valmis Eestist kaitsma.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et lõppenud aasta sisse jäi veel terve rida algatusi ja reforme, mille saaks tavapärasel aastal üles lugeda üle-eestilise tippsaavutusena. Näiteks tegime seni suurima ministeeriumideülese asutuste ühinemisprotsessi Eesti ajaloos ja ühendasime politsei- ja piirivalveameti ning mereväe laevastiku.

Samuti alustas Eesti ja Ühendkuningriigi juhtimisel tööd DIANA kaitsetööstuskiirendi, mis hakkab juhtima innovatsiooniprojekte NATO-s. Aga kuna veelgi suuremad otsused on need, mis rohkem silma paistavad, on need üliolulised verstapostid justkui tagaplaanile jäänud, kuigi asjata.

Kindlasti on palju veel teha ja iga järgmine samm on eelmisest keerulisem. Nimekiri väljakutsetest on üsna pikk, aga jätan need valimisdebattidesse. Eestil on professionaalne kaitsevägi, kaitseministeerium, kaitseliit ja teised asutused, mis riigikaitset juhivad. Samuti on meil valmis ja motiveeritud reservvägi. Võin täie kindlusega öelda, et me saame Eesti kaitsmisega hakkama. Eesti on kindlates kätes!

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid