Kongressis peetud kõnes ütles Ladina-Ameerika suurima riigi uus juht, et oktoobris toimunud presidendivalimiste tõeline võitja oli demokraatia, vahendab Reuters.

Bolsonaro keeldus nappi kaotust tunnistamast ja esitas alusetuid väiteid valimiste ebaaususe kohta, mis sünnitasid valimistulemuste eitajate liikumise. Lula inauguratsioonil Bolsonaro ei osalenud, olles juba reedel USA-sse sõitnud.

Lula, kes oli Bolsonaro inauguratsiooni ajal 2019. aastal hiljem tühistatud korruptsioonikaristuse tõttu trellide taga, esines varjatud ähvardusega eelkäija aadressil.

„Me ei kanna mingit kättemaksu vaimu nende vastu, kes püüdsid allutada rahvast oma isiklikele ja ideoloogilistele kavadele, aga me garanteerime õigusriigi,“ ütles Lula Bolsonarot nimepidi mainimata. „Need, kes eksisid, annavad oma eksimuste kohta aru.“

Lula süüdistas Bolsonaro administratsiooni „genotsiidis“, sest see ei suutnud korralikult reageerida koroonaviirusele, mis tappis üle 680 000 brasiillase.

„Vastutust selle genotsiidi eest tuleb uurida ja see ei tohi karistuseta jääda,“ ütles Lula.

Bolsonaro on pärast puutumatuse kaotamist üha suuremas kohtulikule vastutusele võtmise ohus, mis on seotud tema antidemokraatliku retoorika ja pandeemiaaegse tegevusega.

Lula esimeste otsuste hulgas oli valitsuse keskkonnakaitse agentuuri IBAMA võimu taastamine ebaseadusliku metsaraadamisega võitlemiseks ja meetme tühistamine, mis toetas ebaseaduslikku kaevandamist põliselanike maadel.

Samuti „sulatas“ Lula Norra ja Saksamaa finantseeritud Amazonase fondi, et lõpetada Amazônia metsaraadamine, mis saavutas Bolsonaro ajal 15 aasta tipptaseme.

Lula tühistas ka Bolsonaro lõdva relvapoliitika, mis tõi kaasa relvaomanike arvu kiire kasvu.