Viimastel aastatel on tooni andnud kriisid - esmalt koroona ja sel aastal lisandus ka Ukraina sõda. „Meil on olnud võimalus rakendada või panna proovile kõiki neid plaane ja kavasid, mis enne olid kirjas paberi peal ja treenitud õppuste käigus. Nüüd on see kõik realiseerunud,“ arutles ta. Näiteks tõi Vaher ka monumendi eemaldamise operatsiooni Ida-Virumaal ja olukorrad, mil hübriidsõja tunnused.

1x
00:00

Hetkel on aktuaalne situatsioon me piiril ehk põgenike saabumine. On neidki, kes valetavad - nad võivad olla Ukraina kodanikud, ent aastakümneid elanud Venemaal. Pigem on nad majandusimmigrandid ja saadetakse piirilt tagasi. „Ukraina sõjapõgenike arv ilmselt kasvab,“ hindab Vaher ja viitab Putini taktikale, et aktiivselt pommitamisega jätkata. „Mida külmemaks ilm läheb, seda tõenäolisem, et inimesed liikuma hakkavad. Me oleme valmis. Peame Ukraina kodanikke aitama.“

Kui aga rääkida PPA vaates murekohtadest riigi sees, siis ikka annab tooni narkoäri. Samuti investeerimiskelmused, kus teavitusest hoolimata ikka leidub paju neid, kes sulide õnge lähevad. Jõuluaeg tõi taas esile sellegi, kui palju on koduvägivalla juhtumeid. Saates on lisaks juttu ka mustast pildist liikluses.

Rääkides PPA tegemistest, ei saa üle ega ümber ka personalikriisist. Vaher nendib, et PPA töötajate palgad küll tõusevad, aga elukallidus liigub veel kiiremini eest ära. „Lahkumine PPAst jätkub,“ tõdeb ta. Tema hinnangul oleks mõistlik, et alustav politseinik saaks brutopalgana kuus 2500 eurot. See motiveeriks politseinikuks õppima ja sel ametikohal töötama, samuti tooks taas PPA ridadesse neid koolitatud inimesi, kes vahepeal ära läinud.

Saates vaatab Vaher tagasi ka oma karjäärile - mis sai tehtud, kus PPAl veel arenda. Lisaks on juttu ka poliitikute rollist, kas ja palju nad ikka sekkuvad PPA ja selle juhi töösse.

Pikemalt saates.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid