„Riigikogus vastuvõetud seadus sisaldab normitehnilist praaki, mille puudulikkus ulatub vastuoluni põhiseadusega,“ sõnas president 22. detsembril, kui ta põhjendas perehüvitiste seaduse muutmise väljakuulutamata jätmist. Teoreetiliselt oleks Alar Karisel võimalik jätta seadus teist korda välja kuulutamata ning pöörduda riigikohtu poole ettepanekuga tunnistada seadus põhiseadusega vastuolus olevaks.

„Riigikogus vastuvõetud seadus sisaldab normitehnilist praaki, mille puudulikkus ulatub vastuoluni põhiseadusega,“ seisis Karise otsuses. Kõnealune säte võeti 28. detsembril riigikogu poolt eelnõust välja.