„Ta oli suurus, kellest Eesti poliitika taasiseseisvumise ajastu jooksul ei saanud üle ega ümber. Ega saa ka ajalugu,“ sõnab Kallas.

„Mina tegin ühel perioodil Edgar Savisaarega väga tihedat koostööd. Olime head sõbrad, kahtlemata. Ta oli oma headel hetkedel lummav isiksus, väga suure isikliku võluga, väga kiire mõtlemisega, väga töökas. Ja väga vastuoluline. Sageli väga mustvalge. Aegade jooksul hakkasime eemalduma. Meie ettekujutus taasiseseisvunud Eesti ülesehitamisest hakkas üha rohkem ja rohkem erinema,“ meenutab ta.

Kallase sõnutsi oldi poliitilisel rindel enamasti vastasleeris. „Kõigele vaatamata säilitasime vastastikku lugupidavad ja head suhted, saime ikka mõnikord kokku ja rääkisime maailma asjadest. Minu isiklikud kokkulepped temaga pidasid alati, nii palju kui ma mäletan.“

Kallas nendib, et Savisaare ajastu on lõppenud. „Sellele saab tagasi vaadata igasuguste tunnetega, aga mitte tunneteta. Ja seda ei saa unustada.“

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid