Eesti elanikest toetab 86% Eesti kuulumist Euroopa Liitu, mida on võrreldes 2021. aastaga 8% rohkem. Samuti on tegemist kõrgeima toetusega alates 2000. aastast. Eesti kuulumist Euroopa Liitu ei toeta 6%. Ühisraha euro kasutamist toetab 89% Eesti elanikest, mis on läbi aegade suurim toetus.

Kõige olulisemaks põhjuseks Euroopa Liitu kuulumiseks peetakse võimalust elada ja töötada teistes liikmesriikides. Lisaks suurendab Euroopa Liidu liikmelisus vastajate arvates Eesti julgeolekut ning Euroopa Liit aitab edendada rahu, kaitseb väärtusi ja suurendab heaolu.

Veel tõid vastajad välja, et Euroopa Liit tagab stabiilse majanduskasvu ja suurendab Eesti konkurentsivõimet. Võrreldes 2021. aastaga peetakse märksa olulisemaks Euroopa Liitu kuulumiste toetamise põhjuseks rahu edendamist ja Eesti julgeoleku suurendamist.

Euroopa Liiduga seostuvad Eesti elanike arvates kõige olulisemalt samuti rahu ja inimõiguste väärtustamine, sealhulgas inimelu, isiklike vabaduste, demokraatia, õigusriigi põhimõtete ning solidaarsuse väärtustamine. Oluliseks peetakse Euroopa Liidu aluspõhimõtteid nagu liikumisvabadus, ühine kriisihaldus, keskkonnakaitse ja kliimamuutustele vastu seismine. Võrreldes 2021. aastaga on enim kasvanud toetus põhimõttele, et liikmesriigid on solidaarsed rändesurve all kannatavate riikidega.

Uuringust selgus, et Eesti elanike hinnangul peaks Euroopa Liidu eelarvest toetama enim põllumajandust, maaelu arengut, julgeolekut ja turvalisust, haridust ja teadust ning Venemaa agressioonist Ukrainas põhjustatud energiakriisi lahendamist. 12% Eesti elanikest peab oluliseks kliimamuutustega võitlemise toetamist eelarvest.

Kliimamuutuste tagajärgede pärast muretseb kolm neljandikku Eesti elanikest ning 62% leiab, et Eesti peab rohkem võitlema kliimamuutuste vastu. 6% vastajatest peab kõige olulisemaks Eesti Euroopa Liitu kuulumise põhjuseks just Euroopa Liidu panust kliimamuutuste vastu võitlemisse ning keskkonnakaitse toetamist ja regulatsioone. 72% Eesti elanikest seostub Euroopa Liit kliimamuutuste vastu võitlemise eestvedamine ja keskkonnakaitse.

Eesti elanikest pea pooled hindasid, et on Eesti eesmärkide ja huvidega Euroopa Liidus kursis, mida on 10% rohkem kui aasta tagasi. Kaks kolmandikku hindab Eesti tegevust Euroopa Liidus edukaks, mida on 8% rohkem kui aasta tagasi. Vastajad olid valdavalt nõus, et Eesti liikmelisus Euroopa Liidus on toonud Eestile head, suurendanud heaolu ja kriisiga hakkama saamist.

Uuring viidi läbi oktoobris ja novembris 2022 Turu-uuringute AS-i poolt telefoni- ja veebi teel. Kokku oli valimis 1002 üle 15-aastast Eesti elanikku.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid