Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku tõsta esimese ja teise lapse toetus 80 eurolt 100 eurole kuus, nagu on kolmandal lapsel. Sotsiaaldemokraatide fraktsioon tegi ettepaneku tõsta lapsetoetus pere iga lapse kohta 119 eurole kuus. Samas soovisid nad jätta tõstmata lasterikka pere toetused, mis jäänuks ettepaneku järgi kuni kuue lapse puhul 300- ning seitsme ja enama lapse puhul 400-euroseks kuus. Samuti soovisid sotsid hakata indekseerima ka lapse- ja üksikvanema lapse toetust.

Reformierakonna fraktsiooni juht väljendas hommikul Delfile kahtlust, et ettepanekuid toetatakse. „Kui vaadata sotside ja Keski ettepanekuid ja saali reaalsust, hääli ühte- või teistpidi, siis neile ei tuleks toetust taha,“ tõdes ta. Nii ka läks – mõlema erakonna fraktsiooni ettepanekud hääletati maha. Lõpphääletuse ajal oli saalis kõigest 68 rahvasaadikut, puudus 33.

Võrklaev lisas, et ettepanekute tegijad – Keskerakond eriti – teavad, et toetust ei ole ning selle sammuga lihtsalt tahetakse näidata, et nad tegelevad asjaga.

Sotsiaalkomisjon tegi muudatuse, et seadus jõustub 1. jaanuari asemel 1. veebruaril. Samas rakendatakse tagasiulatuvalt 1. jaanuarist punkte, mis käsitlevad toetuste tõusu, õppimise mittearvestamist ja toetuse etapiviisilist maksmist pärast lapse 19-aastaseks saamist.

Komisjon täpsustas, et suuremaid peretoetusi makstakse alates veebruarist, mil seadusemuudatused jõustuvad, jaanuaris makstakse toetused välja praeguses suuruses. Jaanuari- ja veebruarikuu toetusesummade vahe makstakse välja hiljemalt 31. maiks.

Samuti võttis sotsiaalkomisjon parandusega perekonnaseadusest välja lause, mis presidendi hinnangul oli põhiseadusega vastuolus.

Seaduse kohaselt kasvab esimese ja teise lapse toetus alates 1. jaanuarist 60 eurolt ja üksikvanema lapse toetus 19,18 eurolt 80 eurole kuus. Lasterikka pere toetus suureneb kolme kuni kuue lapse puhul 300-lt 650 eurole ning seitsme ja enama lapse puhul 400-lt 850 eurole kuus. Alates 2024. aasta 1. maist indekseeritakse lasterikka pere toetus pensioniindeksiga.

Ühtlasi kaob lapsetoetuse maksmise tingimusena 16–19-aastaste laste õppimisnõue. See võimaldab nii lasterikka pere toetust kui ka lapsetoetusi saada peredel, kus laps mingil põhjusel, näiteks erivajaduse tõttu, õppimist ei jätka. Õppimise soodustamiseks jääb kehtima reegel, et kui 19-aastane noor jooksval õppeaastal õpib, siis jätkatakse toetuse maksmist kuni kooli lõpetamise või õppeaasta lõpuni.

Samuti sätestab seadus, et alla kolmeaastase lapse surma korral võimaldab riik nii emale kui ka isale vanemahüvitist ühe kuu ulatuses ning näeb ette muudatuse perekonnaseaduses sätestatud elatise arvutamise regulatsioonis, mille kohaselt võetakse miinimumelatist arvutades lasterikka pere toetus arvesse 50% ulatuses. Muudatuse eesmärk on arvestada lasterikka pere toetuse maksmist elatist arvestades selgemini ja õiglasemalt.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid