„Mul on siiras usk, et homme pikendatakse haiguspäevade ajutist lahendit veel 6 kuud, sest sotsiaalkomisjoni istungil toetati konsensuslikult seda muudatust ning ka otsust, et lõpetatakse kolmas lugemine,“ sõnas ta Delfile. Koalitsioon näib seega Keskerakonna esitatud eelnõul taga seisvat.

Pikaajaline lahendus on aga pärast kevadisi valimisi kokku tulnud uue valitsuse kätes, rõhutas Kotka: uus koalitsioon peab otsustama, kas tänane haiguspäevade ajutine kord muutub alatiseks või mitte.

„Keskerakond kindlasti toetab, et haiguspäevade ajutine kord muutuks tähtajatuks, sest see on töötajaid toetavam majanduslikult, et nad saaksid end terveks ravida kodus ega peaks käima haigena tööl,“ märkis Kotka.

Tööandjad ootavad juhiseid

Töö- ja terviseminister Peep Peterson (SDE) lubas tööandjatele saata laiali juhised, kuidas uue aasta alguses haiguspäevade kompenseerimisega ringi käia - kuigi riigikogu ja valitsus võivad selleks hetkeks olla otsuse teinud, siis seaduse jõustumine võtab oma aja, mistõttu tuleb tööandjatel haigushüvitiste maksmisel opereerida õiguslikus segaduses.

Ametiühingute keskliidust märgiti Delfile, et lubatud juhised pole tänase seisuga tööandjateni veel jõudnud. Millal see juhtuda võib, pole veel selge.

Sotsiaalministeeriumist sõnati, et tööandjatele saadetavad suunised sõltuvad homse päeva tulemustest riigikogus.

16 miljonit eurot lisaraha

Kolmapäeval kell 11 algab riigikogus Keskerakonna fraktsiooni algatatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine, mille kohaselt pikeneb praegune ajutine haiguspäevade hüvitamise regulatsioon kuue kuu võrra, 30. juunini 2023.

Algselt nägi eelnõu ette praeguse regulatsiooni alaliseks muutmise, kuid sotsiaalkomisjon viis eelnõusse teise lugemise eel muudatuse, mille kohaselt pikeneb see tuleva aasta juuni lõpuni.

2021. aasta algusest kehtinud haigushüvitiste maksmise ajutise korra kohaselt on esimene haiguspäev töötaja omavastutusel, tööandja maksab hüvitist 2.–5. ning Haigekassa alates 6. haiguspäevast. Varem maksis tööandja hüvitist 4.–8. ja Haigekassa alates 9. päevast ning esimese kolme päeva eest töötaja hüvitist ei saanud.

Algatajate sõnul aitab muudatus piirata nakkus- ja viirushaiguste levikut, võimaldades inimestel haiguse korral sissetulekut kaotamata koju jääda ja end ravida. Muudatus nõuab Haigekassa eelarvest 16 miljonit eurot lisaraha.