Ajalehe Ilta-Sanomat andmetel oli mees sündinud 1945. aastal.

Kohalike elanike kirjelduste järgi oli mees omaettehoidev ja eraklik.

Naabrite teada elas mees üksi. Üks naaber ütles, et nägi meest 30 aasta jooksul vaid umbes viis korda. Teine ütles, et nägi meest mõnikord harva postkasti juures ja rääkis temaga siis paar sõna.

Ühe külaelaniku sõnul võis meest näha vaid umbes kord aastas, kui ta innuka kalamehena püügiluba taotlemas käis.

„Uksed olid korralikult lukus ja ta ei pruukinud ust avada isegi väga lähedastele. Minu naine elas selles piirkonnas juba lapsena ja teadis rääkida, et seal majas ei käinud õieti kunagi keegi ehk nad olid üsna eraldunud juba ka varasemates sugupõlvedes,“ lisas kohalik elanik.

Lähipiirkonna elanikud ütlesid Ilta-Sanomatele, et ei oleks siiski osanud kujutleda, et mees oleks võinud olla süütaja. Külaelanike andmetel mees ei suitsetanud ega tarbinud ka alkoholi.

Mees leiti surnuna põlenud eramaja varemetest paar tundi pärast seda, kui päästeteenistus sai teate kirikupõlengu kohta.

Mees elas umbes 20-hektarises talus Torsa järve kaldal. Lisaks elumajale oli talus ka muid hooneid ja vähemalt osa neist oli samuti põlenud.

Talu omanikuks oli märgitud 1970. aastate alguses surnud mees, kellel oli sama perekonnanimi kui kiriku süütamises kahtlustataval.

Kahtlustatava nimel oli ka Opel Astra, mis leiti Ilta-Sanomate teatel põlenuna maja hoovist.

Mingeid varasemaid probleeme seadusega pole mehel olnud.

Teade kiriku põlemise kohta saabus pühapäeva hommikul kella poole üheksa ajal.

Ligi paar tundi hiljem põlesid umbes 30 kilomeetri kaugusel kirikust eramaja ja selle hoovis olnud hooned. Surnuna leiti maja elanik, eakas mees.

Kirik hävis tulekahjus täielikult. Politsei teatel sai põleng alguse kiriku peaukse ja sellega seotud torni juurest. Kuulda oli ka pauke. Süttimise põhjus ei ole veel teada.