Põhiseaduskomisjoni erakorralise istungile oli kutsutud presidendi õigusnõunik Hent-Raul Kalmo. Avalik istung algas kell 13 ja kestis umbes tunni.

Põhiseaduskomisjoni esimehe Eduard Odinetsi sõnul käsitles komisjon avalikul istungil argumente, miks president Alar Karis otsustas jätta seaduse välja kuulutamata, ning kujundas seisukoha, kas teha täiskogule ettepanek seadus muutmata kujul uuesti vastu võtta või asuda seadust parandama.

Ta tegi ettepaneku toetada seaduse muutmist, et parandada varasem tehniline praak ning vältida ebaõigluse tekkimist ja laste ebavõrdset kohtlemist.

Ettepanekut toetas ka Reformierakonna fraktsiooni esimees Mart Võrklaev. Sama väljendas ka Keskerakonda kuuluv Tõnis Mölder. Põhiseaduskomisjonis hääletust ei nõutud, seega võeti seaduse muutmist toetav otsus konsensuslikult vastu.

Otsuse vastuvõtmisele järgnes segadus, sest komisjon ei suutnud leida komisjoni poolset ettekandjat homseks täiskogu istungiks. Esitati nii komisjoni esimehe Eduard Odinetsi kui ka EKRE esindaja Jaak Valge kandidatuur, ent mõlemal juhul lõppesid hääletused tulemusega 3:3, mistõttu komisjon ei võtnud otsust vastu. Odinets nentis, et kui nii jääb, ei ole võimalik homme täiskogus teemaga edasi minna. Võeti 9 minuti pikkune vaheaeg, et selgitada, mis saab edasi.

Puudusid kolm komisjoni liiget: koalitsiooni kuuluvad reformierakondlased Toomas Kivimägi ja Marko Torm ning Keskerakonnast välja heidetud Mihhail Stalnuhhin. Vaheajal leiti Toompea oravate seast Timo Suslov, kes volitati hääletuse ajaks komisjoni asendusliikmeks. Odinets valiti ettekandjaks ning seega saab täiskogu homme teemat arutama hakata.

Karis: seadus sisaldab normitehnilist praaki

Presidendi välja kuulutamata jäetud perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse kohaselt kasvab esimese ja teise lapse toetus alates 1. jaanuarist 60-lt ja üksikvanema lapse toetus 19,18 eurolt 80 eurole kuus. Lasterikka pere toetus suureneb kolme kuni kuue lapse puhul 300-lt 650 ning seitsme ja enama lapse puhul 400-lt 850 euroni kuus. Seadus näeb ette, et alates 2024. aasta 1. maist indekseeritakse lasterikka pere toetus pensioniindeksiga.

President Karis jättis möödunud neljapäeval seaduse välja kuulutamata, kuna see on tema hinnangul vastuolus põhiseadusega. „Riigikogus vastu võetud seadus sisaldab normitehnilist praaki, mille puudulikkus ulatub vastuoluni põhiseadusega,“ lausus riigipea.

Riigipea selgitab otsuses, et vastuvõetud seaduse § 2 lg 1 teine lause on õigusselgusetu ning seetõttu vastuolus põhiseaduse § 13 lg 2-ga, mille kohaselt kaitseb seadus igaühte riigivõimu omavoli eest. Seadusega lisatakse perekonnaseaduse § 101 lõikele 5 teine ja kolmas lause järgmises sõnastuses: „Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Eeldatakse, et lasterikka pere toetust arvestatakse elatise väljamõistmisel ainult juhul, kui seda makstakse ühiste laste eest.“ Viimasele lausele ei ole ka tavapäraste tõlgendamismeetodite abil võimalik anda ühemõttelist sisu.

Ebaõiglane ühe ja kahe lapsega perede suhtes?

Karisel oli ka teine põhjus, miks ta seaduse välja kuulutamata jättis: tema hinnangul eelistab seaduse tekst suurperede lapsi neile peredele, kus kasvab üks või kaks last.

„Riigikogu poolt vastu võetud seadus näeb ette lasterikka pere toetuse indekseerimise, mis tekitab erinevuse lapsetoetusega, mida ei indekseerita. Samuti ei indekseerita üksikvanema lapsetoetust. Tekib küsimus, millega on põhjendatud otsus jätta hindade tõusu riski vastu kaitseta kõik pered, kus on vähem kui kolm last, hoolimata sellest, milline on nende majanduslik olukord. Teisisõnu pole selge, miks peab riigi eriline hool hõlmama lisaks toetuse summale ka niisugust ebavõrdsust,“ põhjendas president Karis.

„Nagu kinnitavad mulle saabunud rohked kirjad, tajuvad puudutatud vanemad valikulist indekseerimist terava ebaõiglusena,“ sõnas riigipea.

Küsimust arutas ka sotsiaalkomisjon

Sotsiaalkomisjoni erakorraline istung algas kell 11. Sinna olid kutsutud presidendi õigusnõunik Hent-Raul Kalmo ning sotsiaalministeeriumi ja justiitsministeeriumi esindajad. Komisjoni esimees Helmen Kütt kinnitas, et veidi pärast kl 13 toimunud hääletusel otsustati hääletustulemusega 9-2, et seadust peab muutma ehk põhimõtteliselt nõustuti presidendi kriitikaga. Vastu olid EKRE saadikud – nad leidsid, et perehüvitiste seadus senisel kujul pole vastuolus põhiseadusega.

Rahvasaadikutest on istungil parlamendihoones kohal vaid komisjoni esimees Helmen Kütt. Teised komisjoni liikmed osalevad videosilla vahendusel.

Riigikogu täiskogus toimub välja kuulutamata seaduse uuesti arutamine kolmapäeval kell 9 algaval erakorralisel istungjärgul. Arutelul esinevad ettekandega põhiseaduskomisjoni ja sotsiaalkomisjoni esindaja, kellele võivad riigikogu liikmed esitada ühe suulise küsimuse. Seejärel avatakse läbirääkimised, kus saavad sõna võtta riigikogu liikmed ning komisjonide ja fraktsioonide esindajad, ning pärast läbirääkimiste lõppu pannakse hääletusele seaduse muutmata kujul uuesti vastuvõtmine.

Kui riigikogu ei võta seadust muutmata kujul uuesti vastu, määratakse seadusele muudatusettepanekute esitamise tähtaeg ning seaduse edasine menetlemine jätkub teise ja kolmanda lugemisega kolmapäeval peetaval uuel erakorralisel istungjärgul.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid