Euroopa Liit on külmutanud kokku 68 miljardi euro väärtuses Vene varasid, millest enamik asub Belgias, selgub Euroopa Komisjoni sisedokumendist, mida on näinud väljaanne Politico.

Belgias on varasid 50 miljardi euro väärtuses ja teisel kohal on Luksemburg 5,5 miljardiga. Nendes kahes riigis ning veel Itaalias, Saksamaal, Iirimaal, Austrias ja Prantsusmaal on kokku üle 90% külmutatud varadest.

Euroopa Liit ei tea aga, kui palju Venemaa riiklikke reserve Euroopa Liidus üldse külmutatud on. Sisedokument annab ligikaudse arvu 33,8 miljardit eurot, aga selles lisatakse, et „see on praegu hindamisel, seega mitte tsiteerida“.

USA mõttekoja Atlantic Council analüütik Charles Lichfield ütles juba 18. detsembril Eesti Ekspressis ilmunud intervjuus Hans H. Luigele, et Euroopa ja USA poliitikutel ei sobi väita, et lääs saab konfiskeerida 300 miljardit dollarit Venemaa keskpanga valuutareserve.

Lichfield esitas juba üle kahe nädala tagasi analüüsi, et lääne keskpangad ei tea, kus enamik Venemaa välismaa reserve asub. Ometi kinnitasid Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ja Eesti peaminister Kaja Kallas, et Euroopa Liit „blokeeris 300 miljardi ulatuses Vene keskpanga raha ja tegeleb selle suunamisega Ukraina ülesehitamiseks“.

„Miks köetakse nii kindlate sõnadega ukrainlaste lootusi? Fakt on see, et läänes on Vene riigi valuutast suudetud üles leida vaid 80–100 miljardit. Mitte 300. Ütleksin, et Ursula von der Leyen ja iga valitsusjuht, kes lubab Ukraina hüvanguks konfiskeerida 300 miljardit, asetab vankri hobuse ette. Tuleks aga teha vastupidises järjekorras. Esmalt leida üles, kus arvetel need miljardid on – seejärel saab Venemaa raha külmutama või konfiskeerima hakata,“ ütles Lichfield Luigele.

Seni on vastuseta jäänud ka Euroopa Parlamendi liikme Urmas Paeti küsimus, mille alusel Euroopa Komisjoni president üldse lubas Ukraina jaoks konfiskeeritud 300 miljardit eurot.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid