Vabariigi president jättis perehüvitiste seaduse ja perekonnaseaduse muutmise seaduse välja kuulutamata

President Alar Karis jättis riigikogus 7. detsembril vastu võetud perehüvitiste seaduse ja perekonnaseaduse muutmise seaduse välja kuulutamata, kuna see on vastuolus põhiseadusega. „Riigikogus vastu võetud seadus sisaldab normitehnilist praaki, mille puudulikkus ulatub vastuoluni põhiseadusega,“ lausus riigipea.

Riigipea selgitab otsuses, et vastuvõetud seaduse § 2 lg 1 teine lause on õigusselgusetu ning seetõttu vastuolus põhiseaduse § 13 lg 2-ga, mille kohaselt kaitseb seadus igaühte riigivõimu omavoli eest. Seadusega lisatakse perekonnaseaduse § 101 lõikele 5 teine ja kolmas lause järgmises sõnastuses: „Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Eeldatakse, et lasterikka pere toetust arvestatakse elatise väljamõistmisel ainult juhul, kui seda makstakse ühiste laste eest.“ Viimasele lausele ei ole ka tavapäraste tõlgendamismeetodite abil võimalik anda ühemõttelist sisu.

„Seetõttu jätsin perehüvitiste seaduse ja perekonnaseaduse muutmise seaduse välja kuulutamata ning saadan selle tagasi riigikogusse,“ sõnas president Karis. Vabariigi president peab vajalikuks, et parlamendiliikmed arutaksid seadust uuesti ja viiksid selle kooskõlla Eesti vabariigi põhiseadusega.

„Mainin aga teisigi kaalutlusi, mis ei puuduta vastuolu põhiseadusega, ent sunnivad mind siiski seadust mitte välja kuulutama,“ sõnas president Karis. „Riigikogu poolt vastu võetud seadus näeb ette lasterikka pere toetuse indekseerimise, mis tekitab erinevuse lapsetoetusega, mida ei indekseerita. Samuti ei indekseerita üksikvanema lapsetoetust. Tekib küsimus, millega on põhjendatud otsus jätta hindade tõusu riski vastu kaitseta kõik pered, kus on vähem kui kolm last, hoolimata sellest, milline on nende majanduslik olukord. Teisisõnu pole selge, miks peab riigi eriline hool hõlmama lisaks toetuse summale ka niisugust ebavõrdsust,“ sõnas president Karis.

„Nagu kinnitavad mulle saabunud rohked kirjad, tajuvad puudutatud vanemad valikulist indekseerimist terava ebaõiglusena,“ sõnas riigipea. Ta leiab, et niisuguses olukorras oleks seaduse seletuskirjas pidanud põhjendama, miks ei saa soodsamalt kohelda ka ühe või kahe lapsega peresid. „Põhjendamise üks eesmärk on vähendada ühiskonnas tekkivat ebaõigluse tunnet, mis võib kaasneda ebavõrdse kohtlemisega ka siis, kui see on kooskõlas põhiseadusega,“ lausus president Karis.

„Möönan, et riigikogult ei saa nõuda üksikasjalikke põhjendusi toetuse suuruse kohta ega uuringuid, mis kinnitaks, et üks või teine soodustus sündimust ka tegelikult suurendab. Riigikogul on õigus katsetada meetmeid, mille kohta on teada vaid see, et need võivad valitud eesmärke edendada. Teisalt ei saa ma vabariigi presidendina sallida sellist seadusloomet, mille puhul põhjendamisest hoidutakse täielikult, tuues ettekäändeks koalitsioonilepingut,“ lisas president Karis.

Sotsiaalministeerium: perehüvitiste maksmine jätkub jaanuaris seni kehtinud summades

Seoses presidendi otsusega saata perehüvitiste seadus tagasi riigikogusse maksab riik jaanuaris perehüvitisi seni kehtinud summades.

Sotsiaalministeerium peab oluliseks kiiret selguse saamist peredele ning on riigikogu ja presidendi edasiste sammude ootel.

Inimesed saavad kindlasti kätte peretoetused, millele neil on kehtiva seaduse järgi õigus.

Lapsetoetus on esimese ja teise lapse kohta 60 ja kolmanda lapse kohta 100 eurot, lasterikka pere toetus 3–6 last kasvatavale perele 300 eurot ja 7 või enamat last kasvatavale perele 400 eurot. Üksikvanema lapse toetus on 19,18 eurot.

Tavapäraselt on toetused jõudnud peredeni iga kuu 8. kuupäeval, ent võivad seekord jaanuaris hilineda. Seadus lubab peretoetusi maksta terve kalendrikuu jooksul.

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo sõnul on olukord ebaselge ja sõltub riigikogu edasistest otsustest. „Sotsiaalkindlusamet saab seni lähtuda vaid kehtivast seadusest ja me teeme kõik endast oleneva, et toetused õigeaegselt inimesteni jõuaks. Uute muutustega seoses võib toetuste väljamaksetes tekkida tõrkeid, aga kõik pered saavad olla kindlad, et toetused nendeni igal juhul jaanuaris jõuavad.“

Riigikogu võttis perehüvitiste seaduse vastu 7. detsembril ning suuremad peretoetused pidid selle järgi kehtima hakkama 1. jaanuarist 2023. Kuna seadust ei saa välja kuulutada osaliselt, saadeti kogu eelnõu tagasi riigikokku.

Lapsetoetust makstakse enam kui 163 000 perele, lasterikka pere toetust ligi 23 800 perele ja üksikvanema lapse toetust 8200 perele.