Päästeametist öeldi Delfile, et tänavu on tules hukkunud 45 inimest. Eelmisel aastal samal ajal (1. jaanuar kuni 20. detsember) oli tules hukkunuid 37. Parem oli olukord ka eelnevatel aastatel – vastavalt 2020. aastal 34 hukkunut ja 2018. aastal 40. Samas 2018. aastal oli tules hukkunuid 20. detsembriks samuti 45.

Päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Tuuli Taavet märkis, et traagiliste tuleõnnetuste puhul on sagedane tulekahju tekkepõhjus liigne alkoholi tarvitamine ühes suitsetamisega. Ka lahtise tule hooletu kasutamine on võtnud 2022. aastal inimelu juba vähemalt üheksalt inimeselt.

„Lisaks saab öelda, et levinuimad hoonetulekahju puhkemise põhjused on rikked elektriseadmetes või -süsteemides – lõppeval aastal on ligi 30 protsenti tuleõnnetustest saanud alguse just elektrist ning vähemalt kaheksa inimest on seetõttu ka surma saanud,“ kirjeldas ta. „Samuti on potentsiaalne ohuallikas hooldamata või amortiseerunud küttesüsteem ning inimeste hooletu ja riske alahindav käitumine – on üsna palju neid inimesi, kes hoiavad küttekollete lähedal kergesti süttivat materjali ja koguvad tuhka plastämbritesse. See omakorda suurendab tulekahju puhkemise riski.“

Ta manitses, et tulekahjude vähendamiseks tuleb lasta kutsetunnistusega korstnapühkijal regulaarselt puhastada ja üle vaadata küttesüsteem. Samuti on tema sõnutsi mõistlik lasta kutsetunnistusega elektrikul üle vaadata elektrisüsteem. „Kui te pole kindel, kas teie, teie lähedaste või naabrite kodud on tuleohutud, siis tasub helistada riigiinfo telefoninumbrile 1247 ning tellida kodunõustamine.“

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid