Holland vabandas riigi rolli eest orjakaubanduses. Endised kolooniad ootavad lisaks ka kahjutasu

Hollandi peaminister Mark Rutte pidas Haagis kõne, kus vabandas Hollandi varasemate tegude eest.

Ehkki tema sõnul on selge, et keegi täna elavatest inimestest ei kanna orjanduse eest isiklikku süüd, vastutab Holland riigina Rutte hinnangul tohutute kannatuste eest, mis on põhjustatud nii kunagistele orjakaubanduse ohvritele kui ka nende järglastele.

„Sajandeid on Hollandi riik ja selle esindajad orjapidamist võimaldanud ning sellest kasu saanud,“ lisas ta.

Hollandi ministrid asusid esmaspäeval arutama teemat Hollandi endistes kolooniates Arubal, Curaçaol ja Sint Maartenil, mis koos Hollandiga neljakesi moodustavad Madalmaade Kuningriigi. Arutelu peeti lisaks kolmel Kariibi mere saarel Bonaire'il, Sint Eustatiusel ja Sabal, vahendab Reuters.

Sõnadest üksi on vähe

Aruba peaminister Evelyn Wever-Croes ütles, et Hollandi valitsuse vabandus on teretulnud ja see on oluline pöördepunkt kuningriigi ajaloos. Suriname esindaja Armand Zunderi sõnul jäi avalduses siiski puudu vastutusest, mida väljendaks kõige paremini nõusolek maksta endistele koloniaalmaadele kahjutasu.

Rutte ütles, et tema valitsus nõustub sellega, et orjus oli inimsusevastane kuritegu. Ent eelmisel nädalal välistas Holland siiski endistele kolooniatele reparatsioonide maksmise.

Rahulolematud olid ka need, kes ootasid vabandust riigi kõrgeimalt esindajalt ehk kuningas Willem-Alexanderilt. Samuti oleks aktivistide hinnangul olnud vabanduse esitamiseks kõige sobilikum paik Lõuna-Ameerikas asuv Suriname, mitte Haag.

Hollandi kauplejad saatsid 17. sajandist kuni 19. sajandini peamiselt Brasiiliasse ja Kariibi mere saartele üle poole miljoni orjastatud inimese Aafrikast ja Aasiast. Holland kaotas ametlikult orjuse 1. juulil 1863. Otsus sisaldas aga kümneaastast üleminekuperioodi, mistõttu võis Hollandi Kariibi mere piirkonnas hoida orje kuni aastani 1873. Seega möödub orjapidamise kaotamisest tuleval suvel 150 aastat.