Politoloog Tõnis Saarts ütleb, et venekeelsete valijate toetus EKRE-le on ka varem olnud ebastabiilne. „Näiteks enne 2021. aasta kohalikke valimisi tõusis partei toetus mitte-eestlaste hulgas peaaegu 20% juurde, kuid EKRE ei suutnud seda realiseerida valimistulemuste näol: Ida-Virumaa linnades (sh Narvas) jäädi volikogudest välja ning toetus langes seejärel üsna kiiresti,“ kirjeldab ta ning sõnab, et midagi lähedast, kuigi teises võtmes, kordub ka nüüd. „Oma sõnumitega Ukraina sõja kohta (et EKRE on siin neutraalsel positsioonil ning rahu poolt) jõuti küll sihtrühmani, kuid järgnevad väljaütlemised, kus sooviti keelata vene keele kasutus avalikes kohtades, tekitasid vene valijates juba teistsuguseid emotsioone,“ selgitab Saarts.

Ta arvab, et sellised kõikumised üles-alla jäävadki tavaliseks, sest vene valijal on raske lõpuni usaldada erakonda, mis ühe käega üritab neid emmata, kuid teise käega ära tõukab. „Seni, kuni EKRE ridadest ei sirgu venekeelseid poliitikuid, kes töötavad järjepidevalt just selle valijarühmaga, ja EKRE enda eliit ei suuda sisemiselt ära otsustada, kas eestivenelased on nende potentsiaalsed uued valijad või pigem kahtlane „viies kolonn“, midagi ei muutugi,“ hindab Saarts.

Reformierakond on kindlalt kõige populaarsem

ERR-i tellitud Kantar Emori üle-eestilisest küsitlusest selgus, et kõige populaarsem partei oli detsembris Reformierakond, mida toetas 30 protsenti valijatest. Teisel kohal oli EKRE 18 protsendiga, kuid EKRE toetus on pärast oktoobrikuu 25-protsendilist kõrghetke kahel viimasel kuul langenud. Novembris oli neil toetajaid 22 protsenti. Detsembrikuu 18 protsenti on EKRE-le sama tase, mis oli suvekuudel.

Seevastu Keskerakonnal on kahel viimasel kuul õnnestunud veidi oma toetust tõsta ja see on viinud nad 16 protsendiga üsna EKRE kannule. EKRE kaotas toetust venekeelsete valijate hulgas, samas kui Keskerakonnal õnnestus selles valijagrupis oma toetust kasvatada.

Vaata teisi tulemusi ERR-i portaalist.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid