Putin jättis ära ka oma aastakõne föderaalkogule. Võitu ei saa välja kuulutada ja millestki muust ei tahaks rääkida

Venemaa presidendi Vladimir Putini otsus jätta ära oma iga-aastane pöördumine föderaalkogu poole viitab sellele, et ta on ebakindel oma võimes kujundada Venemaa inforuumi kasvava kriitika taustal tema tegevuse suhtes Ukrainas, teatas USA mõttekoda Sõjauuringute Instituut (ISW).

Presidendi pöördumine föderaalkogu poole on iga-aastane kõne, mille pidamise kohustus sätestati Venemaa konstitutsioonis 1994. aastal. Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov teatas eile, et Putin võib pidada kõne föderaalkogule 2023. aastal, ning kutsus venemaalasi lõpetama kõne pidamise aja „kohvipaksu pealt ennustamise“. Anonüümseks jäänud allikas ütles TASS-ile, et aja arvestamine uue kõne kuupäeva määramiseks algab eelmise kõne pidamise kuupäevast, ning märkis, et ei ole tõenäoline, et kõne toimuks veel sel aastal. Putin pidas eelmise kõne 2021. aasta aprilli lõpus.

„Venemaa taganemine Kiievi oblastist ja Põhja-Ukrainast 2022. aasta aprillis rikkus tõenäoliselt Putini plaanid kuulutada pöördumisel föderaalkogu poole välja võit. Putin oli varem kasutanud seda võimalust 2014. aasta märtsis, et pidada „Krimmi kõne“, milles ta teatas Krimmi ja Sevastopoli linna ebaseaduslikust annekteerimisest. Putin ootas tõenäoliselt varakevadel samasugust tulemust, aga pidi pöördumise määramata ajaks edasi lükkama tõenäoliselt Venemaa sõjaliste läbikukkumiste tõttu, selle tõttu, et Vene väed ei kontrolli väljakuulutatud annekteeritud territooriume, ja avalikkuse rahulolematuse tõttu mobilisatsiooniga. Putin võib veel oodata ja loota, et saab pidada grandioosse võidukõne 2023. aastal, või lükkab edasi hetke, kui peab tunnistama, et Venemaa ei suuda tema tihti välja öeldud maksimalistlikke eesmärke Ukrainas saavutada,“ kirjutab ISW.