Menetluse käigus selgus, et kuigi haridus- ja teadusministeeriumi kiirtestihankes võidi riigihankemenetluse nõudeid rikkuda, ei tegutsenud ükski ministeeriumi töötaja ega minister – kõnealusel ajal reformierakondlane Liina Kersna – selle nimel, et anda hanke võitnud äriühingule teiste ees eelist. Seetõttu ei ole kellelegi ka kuriteo toimepanemist ette heita.

„Uurimise käigus tuvastasime, et toonane haridusminister ja ministeeriumi töötajad tegusesid selle nimel, et kiirtestid 1. novembrist 2021 koolidesse jõuaksid. Seejuures olid nad veendumisel, et mitme pakkuja kaasamiseks ja nende pakkumuste korrektseks menetlemiseks ei olnud piisavalt aega, mistõttu pöördus ministeerium ühe pakkuja poole. Seega ühe pakkuja poole pöörduti teadmisega, et see oli toonastes tingimustes kooskõlas riigihangete seaduse ja riigihanke menetluse nõuetega,“ ütles riigiprokurör Laura Aiaots.

Kuivõrd kogutud tõendite põhjal ei tuvastatud, et riigihanke menetluse nõuet oleks rikutud tahtlikult või selleks, et anda ühele äriühingule eelis teiste ees, ei saa kellelegi kuriteo toimepanemist ette heita. „Samuti kontrolliti kriminaalmenetluses, kas hankelepinguga seoses võidi panna toime usalduse kuritarvitamine. Kuivõrd kogutud tõendite põhjal ei tuvastatud tahtlikku riigihanke seaduse nõuete rikkumist, siis ei ole alust kellelegi usalduse kuritarvitamist ette heita,“ lisas Aiaots.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid