Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas märkis, et on rõõmustav, et seaduse tasandil on eestikeelsele õppele üleminek heaks kiidetud. „Kõigi Eesti koolide ja lasteaedade üleviimine täielikult eestikeelsele õppe- ja kasvatustööle on olnud praeguse valitsuskoalitsiooni esmane eesmärk ning on just laste ja noorte endi tuleviku huvides. Tahame ju, et kõik Eesti lapsed, olenemata emakeelest, saaksid võimaluse omandada kvaliteetse eestikeelse hariduse,“ teatas ta.

„See tagab ühiskonna eestikeelsuse ja seega ka ühtse inforuumi, mille vajalikkus Venemaa imperialistlike huvide mõistmiseks ja neile vastu astumiseks on ilmne. Kindlasti pakub haridus- ja teadusministeerium mitmekülgset tuge kõigile omavalitsustele, koolidele ja lasteaedadele, et kindlustada ülemineku sujuv korraldus,“ ütles Lukas.

Seaduse kohaselt lähevad esimesena eestikeelsele õppele üle 2024/2025. õppeaastal lasteaiad ning 1. ja 4. klassid. Gümnaasiumis ja kutsekeskhariduse õppekavade alusel läbiviidavas õppes võib 2024/2025. kuni 2029/2030. õppeaastal olla muu keele osakaal kuni 40 protsenti kooli õppekavas määratud õppe mahust. Kool on kohustatud tagama ülemineku eestikeelsele õppele 10. klassis hiljemalt 2030/2031., 11. klassis hiljemalt 2031/2032. ja 12. klassis hiljemalt 2032/2033. õppeaastaks. Kutseõppeasutustes puudutab muudatus kutsekeskhariduse õppekava järgi õppivaid õpilasi.

Õppeasutuste juhid peavad seaduse järgi eesti keelt C1-tasemel oskama 2023. aasta 1. augustist. Õpetajatele ja tugispetsialistidele rakendatakse eesti keele oskuse nõuet kvalifikatsiooninõudena alates 2024. aasta 1. augustist. Kui vastavalt ülemineku ajakavale toimub õpe eesti keeles, peab õpetaja eesti keelt valdama C1-tasemel.

Eesti keelest erineva õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimiseks peab selle kohustusega klassides ja rühmades alates 2024/2025. õppeaastast olema vastav luba valitsuselt, kes võib valla- või linnavolikogu taotlusel anda üheks aastaks erandi. Seadus näeb ette võimaluse kasutada peale eesti õppekeele või eesti keele asemel muud keelt teatud sihtrühmade puhul, kui kooliväline nõustamismeeskond on seda soovitanud, näiteks toimetuleku- ja hooldusõppel olevate või erivajadustega õpilaste suhtes. Klassides, kus eesti õppekeele kohustust veel ei ole, võib hoolekogu ettepanekul ja valla- või linnavolikogu otsuse alusel õppekeeleks olla muu keel.

Seadusega sätestatakse sarnaselt praegusega, et põhiharidust omandavatele õpilastele, kelle emakeel ei ole õppekeel või kes koduses suhtluses räägivad õppekeelest erinevat keelt, mis on vähemalt ühe vanema emakeel, korraldab kool keele- ja kultuuriõpet, kui seda soovib vähemalt kümme sama emakeele või koduse suhtluskeelega õpilast.

Valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 62 ja vastu 16 riigikogu liiget.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid