Saksa sõnul on lääne juhtide eesmärgiks konflikti kuidagi lahendada. „See ei tähenda seda, et üritatakse Ukrainat maha müüa, aga üritatakse pakkuda mingeid võimalusi seda sõda lõpetada või siis otsida võimalust vältida edasist tõsist eskaleerumist,“ ütles ta.

Ta rõhutas, et kõik sõltub sellest, mida räägitakse. „Me teame, et Venemaa president ei loe otse uudiseid, talle kantakse need ette mingil moel. Seetõttu on see mingis mõttes vajalik, et ta kuuleks täpseid sõnumeid. Juhul kui see on see, mis aitab seda konflikti reguleerida, kui ta aga saab kõnedest mulje, et lääs soovib taanduda, siis see motiveerib teda seda sõda jätkama,“ sõnas Saks. „Tähtis on just see, mida öeldakse“.

„Kui Venemaa juhtidega suheldakse ainult meedia vahendusel, siis see konflikt võib väga kontrollimatult eskaleeruda,“ leidis ta põhjenduseks, miks telefonikõned Putinile võivad hästi mõjuda.

Saks rääkis, et kui Putinit oleks survestatud juba enne sõja algust, siis võib-olla oleks sõda olemata jäänud. „[Teda] üritati mõjutada enne sõda ka, aga see ei olnud veenev,“ lisas ta.

Kõned Putinile

Saksamaa liidukantsler Olaf Scholz on peale Venemaa sissetungi Ukrainasse pidanud Venemaa riigipea Vladimir Putiniga regulaarselt telefonikõnesid, millest viimane toimus 2. detsembril. Ta sõnas eile Potsdamis oma parteikaaslastele peetud kõnes, et jätkab Putiniga suhtlemist, kuna ilma üksteisega rääkimata pole võimalik „olukorrast välja tulla“. Küll aga andis Scholz mõista, et ei alahinda Putini ebainimlikkust, vahendab Reuters.

„Kui ma Putiniga räägin, ütleb ta väga selgelt, et tema [eesmärk] on millegi vallutamine. Ta tahab lihtsalt vägivallaga vallutada osa Ukraina territooriumist,“ sõnas Scholz.

Meediast on läbi käinud ka mitmed Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni telefonikõned Putinile, kus Macron on väitnud, et kõnede eesmärgiks on Putini survestamine, et viimane väed Ukrainast välja viiks.


Jaga
Kommentaarid