Olaf Scholz märkis just hiljuti, et Euroopa peaks naasma oma sõjaeelse „rahukorra“ juurde Venemaaga ja lahendama „kõik ühise julgeoleku küsimused“ pärast sõda Ukrainas, kui Venemaa president Vladimir Putin on valmis loobuma agressioonist naabrite vastu.

Säärane eneseväljendus ühes Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni küsitavate sõnavõttudega on pannud NATO idatiiva esindajaid viimasel ajal kulme kergitama. Kas Scholz jätkas ka täna Kallasega kohtudes samasugust mõtteliini?

Venemaa soov on lääneliitlastelt saada kokkuleppeid, kuid Venemaa ise ei kavatse neist kinni pidada.

Kaja Kallas

„Küsisin täpselt sedasama: mida see ikkagi tähendab? Ja kas see ei tähenda mingisuguseid kokkuleppeid, millel on meile oluline mõju?“ kirjeldas Kallas, kuidas liidukantsleri öeldu tänast vestlust mõjutas.

„Toon näite: kui tundub hästi lihtne kokkulepe, justkui relvastuskontrolli kokkulepe, et ei tohiks olla teatud võimeid kohe Venemaa piiri ääres – näiteks 100 kilomeetrit piirist – , siis see tähendab oluliselt meie kaitse halvenemist,“ selgitas Kallas. „Rõhutasin üle, et Venemaa soov on lääneliitlastelt saada kokkuleppeid, kuid Venemaa ise ei kavatse neist kinni pidada. Nad teavad, et lääs väärtustab kokkulepetest kinnipidamist. Liidukantsler kinnitas, et selliseid kokkuleppeid üle meie peade ei tehta. Ta saab sellest aru, et see nõrgestaks meie kaitset.“

Kuhu jõuti tänases vestluses teemal, mis puudutab Ukraina abistamist?

Kallase sõnutsi räägiti eri relvasüsteemidest: arusaam, et Venemaa oleks sõja tõttu nõrk või et neil oleksid varud ära kasutatud, ei päde, mistõttu tuleb läänel sõjatööstust ergutada ning toota juurde relvi, mida saaks ka Ukrainale anda.

Juttu muustki

Peale sõja arutati ka teisi teemasid.

Kuna Kallas võttis koos Scholziga osa digipoliitika konverentsist Digital Summit 2022, peeti vestlus maha ka Eesti e-valitsemise ja e-teenuste teemal. „See on asi, milles oleme Saksamaale eeskujuks. Kompasime neid kohti, mida võiks koos teha – näiteks meie tuntud digiretsept,“ tõi Kallas ühe näite.

Viimase arutelupunktina tõi Kallas esile arutelud, mis puudutavad Euroopa Ülemkogul jutuks tulevaid teemasid. „Eks seal saab olema vaidlus energia üle,“ nimetas ta põhilise murena elektri varustuskindlust üle terve Euroopa.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid