Horvaatia liikmesus jõustub 1. jaanuaril 2023. Bulgaaria ja Rumeenia ühinemise vastu oli Austria, viidates rändeprobleemidele.

Austria siseminister Gerhard Karner ütles Brüsselis toimunud Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogu kohtumisele saabudes ajakirjanikele, et EL ei tohiks oma piire nõrgestada. Karneri sõnul on Austria sel aastal registreerinud 100 000 ebaseaduslikku piiriületust. Ta toonitas, et sellist olukorda ei tohiks Schengeni ala keskel asuvas riigis tekkida, kirjutab Reuters.

„On vale, et süsteem, mis paljudes kohtades korralikult ei toimi, praegu laieneks,“ ütles ta ja lisas, et kahe Ida-Euroopa riigi vastuvõtmine võib tekitada julgeolekuprobleeme.

EL-i siseasjade volinik Ylva Johansson sõnas pärast otsuse väljakuulutamist ajakirjanikele, et ühtsuse puudumine Bulgaaria ja Rumeenia küsimuses on kurb ja nõrgestab liitu, vahendab AP.

„Te väärite Schengeni täisliikmeks olemist, te väärite juurdepääsu vabale liikumisele Schengeni alal,“ ütles Johansson ja lisas, et peaaegu kõik kohal viibinud ministrid toetasid kahe riigi liitumist tugevalt.

Horvaatia, Bulgaaria ja Rumeenia on EL-i uuemate liikmesriikide seas. Horvaatia liitus blokiga 2013. aastal, Bulgaaria ja Rumeenia 2007. Novembris otsustas Euroopa Komisjon, et kõik kolm kandidaatriiki vastavad ühinemise tehnilistele kriteeriumidele. Nende liikmeks saamise poolt on hääletanud ka Euroopa Parlament.

Schengeni ala on maailma suurim vaba reisimise tsoon, kuhu praegu kuulub 26 riiki. Peale 22 EL-i liikmesriigi kuuluvad alasse ka Island, Liechtenstein, Norra ja Šveits. Viimati laienes viisaruum 2011. aastal, kui sellega liitus Liechtenstein.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid