Krista Kaer soovitab häid raamatuid, mis sobivad ka kingikotti

Claire Keegan on tunnustatud iiri kirjanik, kes on enamasti kirjutanud filigraanselt lihvitud lühijutte. Tal on eriline oskus tabada varjatud tundevarjundeid ja seoseid ning luua ettekujutus mitte üksnes nende juttude tegelastest, vaid ka nende ajastust ja keskkonnast. Tema ühe lühijutu põhjal on loodud ka film „Vaikne tüdruk“, mis on Iirimaa seekordne kandidaat parima võõrkeelse filmi Oscarile.

Keegani jutustus „Sellised väikesed asjad“ on küll lehekülgede arvult napp, kuid sellesse mahub palju. Pealtnäha lihtsas jutustuses jõuludeks valmistuvast väikelinnast tuleb viie tütre isal, söekaupmees Bill Furlongil, seista silmitsi otsustega, mille alged on küll tema minevikus, kuid mis võivad määrata kogu tema tulevast elukäiku. Mõne jõulueelse päeva jooksul meenutab ta oma isata kasvamist ja mõtiskleb selle üle, mida üldse tähendab inimene olemine. Kuigi tegevus toimub enne jõule, on raamatu teema palju avaram ega puuduta üksnes Iirimaad. Lõpetuseks üks tsitaat raamatust: „Edasi liikudes ja teisigi Furlongile tuttavaid ja võõraid inimesi kohates tabas Furlong end küsimast, kas üksteist abistamata on üldse mõtet elus olla. Kas oli võimalik aastate ja aastakümnete kaupa – kogu elu – edasi toimetada ilma kordagi julgust kokku võtmata ja toimuvale vastu astumata ning ennast ikkagi kristlaseks nimetada ja endale peeglis otsa vaadata?“

„Sellised väikesed asjad“ jõudis Bookeri preemia lõppvalikusse ja selle põhjal on tegemisel ka film.

Ma usun, et kõigile eestikeelsete luuletuste lugejaile on jäänud mulje, et vabavärssi harrastatakse palju enam kui kanoonilisi luulevorme. Vabavärsi kõrvale on aga igati meeliülendav lugeda teoseid, kus luuletajad on näinud suurt vaeva, et oma lembetundeid, kahtlusi, rõõmu või ängi just üsnagi ranges sonetivormis väljendada. See armastussonettide kogumik annab ülevaate eesti kirjanike tõlgitud sonettidest. Siia on koondatud nii seni luulekogumikes kui ka perioodikas ilmunud sonetid, samuti 66 värsket tõlget.

On vähe tõenäoline, et keegi võtab selle kauni raamatu kätte ja loeb selle läbi kaanest kaaneni. Küll aga võib selle rahulikul hetkel avada ükskõik milliselt leheküljelt, lugeda ja nautida nii autorite mõtete ja tunnete väljendust kui ka tõlkijate kaunist keelekasutust.

Venemaast on kirjutatud ohtralt raamatuid ja ilmselt kirjutatakse ka edaspidi ning just praegu otsivad paljud neist raamatutest seletust sellele, mis toimub Ukrainas. Orlando Figes on uurinud põhjalikult nii Venemaa ajalugu kui ka vene kultuuri ja tema varasemad raamatud on hästi vastu võetud ka Eestis. Raamatus „Lugu Venemaast“ annab ta ülevaate Venemaa tuhandeaastasest ajaloost, alates Rjurikust ja vürst Vladimirist. Viimased peatükid kirjutas ta siis, kui Vene väed olid juba Ukrainasse tunginud.

Orlando Figesi raamatute suur voorus on tema jutustamisstiil, mis ei muutu kunagi igavaks ega kuivaks. Ta jääb truuks ajalootõele, kuid suudab selle ajaloo erakordselt paeluvalt ja värvikalt lugejani tuua.

Agatha Christiet nimetatakse krimikirjanduse kuningannaks ja sellest annab ka tunnistust selle kogumiku olemasolu. Tema loodud tegelased on olnud sedavõrd meeldejäävad ja värvikad, et nad on hakanud elama oma elu. Miss Marple leidis suuremale osale peamurdmist vajavatele kuritegudele lahenduse, mõeldes inimsuhetest tema oma koduses alevikus St Mary Meadis. Tõdemusest, et inimloomus on enamasti ühesugune kogu maailmas, on lähtutud ka selle kogumiku koostamisel. Kaksteist tänapäevast krimikirjanikku toovad lugejani Miss Marple’i sellisena, nagu ta paistab nende pilgule, ning panevad ta lahendama mõistatusi paikades, kuhu selle tubli vanapreili jalg polnud seni astunud.

Kogumikus on lühijutud järgmistelt autoritelt: Naomi Alderman, Leigh Bardugo, Alyssa Cole, Lucy Foley, Elly Griffiths, Natalie Haynes, Jean Kwok, Val McDermid, Karen M. McManus, Dreda Say Mitchell, Kate Mosse ja Ruth Ware.

Osa neist on juba eesti lugejale tuttavad, osaga on see esmakohtumine.

Mis juhtub siis, kui riigis on kuningas, kes kardab kummitusi? Ja kardab neid nii väga, et ei usu mingeid kinnitusi, nagu poleks kummitusi olemas. Võib juhtuda, et ta jäetakse oma hirmudega üksi ning siis hakkavad toimuma hoopis ootamatud ja imelikud sündmused. Millised täpselt, saab teada Katariina Libe toredast ja südamlikust raamatust, millele on autor ise joonistanud ka täpselt selle raamatu meeleoluga sobivad pildid.