Eesti ostab USAlt mitmikraketisüsteemid HIMARS

Reedel allkirjastas riigi kaitseinvesteeringute keskuse (RKIK) peadirektor Magnus-Valdemar Saar Ameerika Ühendriikide kaitsekoostööagentuuriga DSCA lepingu mitmikraketisüsteemide HIMARS hankimiseks, mis on oluline võimearendus Eesti kaudtulevõimekuse arendamisel. Relvasüsteemid ostetakse USAlt ning relvatootjaks on Lockheed Martin. Lepingu kogumaksumus on üle 200 miljoni dollari.

„Eesti kaitse-eesmärkide saavutamiseks tegeleme igapäevaselt meie kaitsejõudude relvastuse ja laskemoona uuendamisega. Meil on hea meel, et koostöös liitlastega, saame uute mitmikraketiheitjate tegutsemisvõimekuse puhul tagada süsteemide ühtesobivuse USA ja teiste liitlastega,“ märkis RKIK peadirektor Magnus-Valdemar Saar.

Tegemist on Eesti läbi aegade suurima relvahanke projektiga. „Lepingu raames hangib Eesti lisaks relvasüsteemile ka laskemoona, sidelahendusi, väljaõppe-, logistika- ning elutsüklilahendusi. Paketis sisalduvad erineva efektiga rakette, mille laskeulatus on 70-st kuni 300 kilomeetrini,“ lisas RKIK relvastuse kategooriajuht Ramil Lipp.

„Mitmikraketiheitjad HIMARS on uus oluline samm Eesti kaitsevõime arendamisel. See võimaldab mõjutada vastast otsustavalt juba enne, kui ta satub kontakti meie jalaväeüksustega. Tegemist on standardse süsteemiga NATOs, mis võimaldab igakülgset koostööd teiste NATO liitlastega, ning sobitub hästi üleüldisesse NATO ühendtuletoetuse võrku,“ ütles kaitseväe peastaabi võimeloome jaoskonna ülem kolonelleitnant Kaarel Mäesalu.

Lisaks Eestile hangib endale mitmikraketisüsteemi HIMARS endale ka Läti ning Leedu. Ameerika Ühendriigid on Ukrainale andnud mitmikraketisüsteeme, kus need on aidanud täppislöökidega purustada Vene sõjaväe moonaladusid, transpordisõlmi ja juhtimiskeskusi kaugemal kui Ukraina senikasutatud haubitsate laskeulatus.

USA-poolne relvasüsteemi rahastus on osa mahukast julgeolekupaketist, mille USA on suunanud Ukraina ja NATO idatiiva riikide kaitsevõime tugevdamiseks. USA on toetanud erinevaid kaitsealaseid arenguid Eestis, viimase viie aasta jooksul on finantstoetus erinevate hangete ja taristuprojektide jaoks olnud 228 mln dollarit. Varasemalt on julgeolekuabi kasutatud suurekaliibrilise laskemoona varude täiendamiseks.

Esimesed tarned toimuvad 2024. aastal.