Viimasel ajal on ametlikud koroonanumbrid olnud ühtlasel tasemel, küll aga on veidi kerkima hakanud reproduktsiooni alusarv R ehk nakatumiskordaja (arvutatud hospitaliseeritute põhjal). Viimastel andmetel (27. november) oli see üle-eestiliselt 1,05. Novembri hakul aga 0,87.

Terviseameti gripikeskuse peaspetsialist Olga Sadikova sõnas Delfile, et koroona leviku osas püsib olukord veel stabiilsena, ent nakatumiskordaja R-i dünaamika viitab tõesti kergele kasvutendentsile. „Haigestumine suurenes vanemaealiste hulgas, mis võib järgnevatel nädalatel põhjustada hospitaliseerimiste kasvu.“

Ta märkis ka, et praegu domineeriva viirustüve levikukiirus ja immuunkaitsest läbi murdmine on varasemast tüvest ulatuslikum, aga raskete haigete osakaal püsib madalana, mistõttu ei ole koormus tervishoiusüsteemile veel suur. „Võrdluseks, eelmisel aastal samal ajal viibis haiglaravil 306 COVID-19 patsienti, neist intensiivravil 37 patsienti, juhitaval hingamisel 24. Eelmisel nädalal viibis haiglaravil 162 inimest, neist intensiivravil kolm patsienti, juhitaval hingamisel kaks patsienti.“

Sadikova sõnutsi on elanikkonnal on olemas oskused hinnata oma igapäevaelus COVID-19 riske ja sellest tulenevalt rakendada vajalikke ennetus- ning tõrjemeetodeid. „Riskide arvestamine ja nakkusohutu käitumine lubab meil oma tavapärase elukorraldusega jätkata,“ on ta tulevikuvaates optimistlik.