„Kuulsin kuulujuttu, et EKRE on lubanud, et teeb vooglaiust riigikogu esimehe, kui võimule tulevad ja just selle argumendiga saadi mees kandideerima,“ kirjutas Kaljulaid Twitteri postituses.

Kust sellised sosinad pärinevad? Kaljulaid märkis Delfile, et ikka riigikogu koridoridest. „Ikka näed inimesi ja vahetad informatsiooni,“ sõnas ta.

Mis laadi tegelaselt siis vastav info ka pärineb? Kaljulaid märkis nii palju, et tegemist on poliitikuga. Kuulub ta koalitsiooni või opositsiooni, ta ei täpsustanud. Nii palju ta märkis, et tegemist on indiviidiga, kes on temaga möödanikuski paikapidanud kuulujutte jaganud.

„Tegemist on inimesega, kes on päris hästi EKRE siseasju seni teadnud. Varasemalt on sarnane teave tõelevastavaks osutunud,“ ütles ta. „Näiteks teatud muudatused, mis olid EKRE-l valitsuskoosseisus. Võib-olla on varem asjadest kuulnud kui ajakirjanikud.“

On sel ühismeediasse paisatud kuulujutul ka ivake tõtt sees?

Põlluaas: see on naeruväärne soov tekitada skandaali

Varro Vooglaid ise lükkas kuulujutu resoluutselt ümber: väide, et teda olla EKRE ridadesse meelitatud lubadusega saada riigikogu juhatusse, ei omavat mingit tõepõhja.

„See on absoluutne ja täielik vale, väljamõeldis. Pole kunagi kellegagi midagi rääkinud,“ sõnas Vooglaid Delfile lühidalt.

EKRE aseesimees - ja endine parlamendi esimees Henn Põlluaas lasi samuti Kaljulaidi väite sõelapõhjaks.

„See on Kaljulaidi enda fantaasia,“ sõnas ta. „Ilmselt tehtud vastukaaluks sellele, et tegime teistele fraktsioonidele ettepaneku kutsuda ta riigikaitse komisjoni esimehe kohalt tagasi. Nüüd püüab ta kätte maksta.“

Põlluaas märkis, et see võib olla katsetus kuulujuttu lendu lastes endalt tähelepanu kõrvale suunata.

„See on see, mis põhjust mina siin näen,“ sõnas ta. „Varro Vooglaid ja Markus Järvi kandideerivad puhtalt maailmavaatelistest kaalutlustest lähtudes. Kaljulaidi skandaali tekitamise soov on naeruväärne.“

EKRE fraktsiooni esimees Henn Põlluaas saatis möödunud neljapäeval teistele parlamendierakondadele kirja, milles tegi ettepaneku kutsuda ametist tagasi riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Raimond Kaljulaid.

Põlluaas juhtis kirjas tähelepanu, et ärimehed Ivan Turõgin ja Sergei Potapenko, kellele on esitatud kahtlustus enam kui poole miljardi euro suuruses krüptorahakelmuses ja rahapesus, olid 2019. aasta europarlamendi valimistel Raimond Kaljulaidi suurimad toetajad, annetades kampaaniaks 25 000 eurot.

„Ei ole mõeldav, et riigikogu riigikaitsekomisjoni juhib isik, keda toetavad rahvusvahelise haardega kurjategijategijad. Riigikaitsekomisjon tegeleb Eesti Vabariigi, NATO ja teiste meie liitlaste kaitsevaldkonna küsimustega, omab ja käsitleb salastatud teavet ning võtab vastu olulisi riigikaitselisi otsuseid. Komisjoni liikmete, eriti selle esimehe suhtes, kehtivad kõrgendatud nõuded. Nii otsesed kui ka kaudsed seosed rahvusvaheliste kurjategijatega kujutavad endast selget julgeolekuriski ja kahjustavad Eesti mainet meie liitlaste silmis,“ ütles Põlluaas.

„Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda kuuluva Raimond Kaljulaidi avalikkusele antud selgitused ei ole olnud piisavad ning näitavad tema suutmatust hinnata olukorda ja oma vastutust adekvaatselt ning ka seda, millised võivad olla tema rahastajate võimalikud motivatsioonid. Eriti aktuaalne on see praegu, mil Venemaa peab sõda Ukraina iseseisvuse ja territoriaalse terviklikkuse hävitamiseks ning tegeleb mõjutustegevusega teiste riikide, sealhulgas Eesti vastu.“

Põlluaasa sõnul ei pea EKRE fraktsioon võimalikuks Raimond Kaljulaidi jätkamist komisjoni esimehena.