Saksa parlament kuulutas Ukraina 1930. aastate näljahäda genotsiidiks. Moskva: sakslased püüavad natsikuritegusid mälust pesta

Saksamaa parlament kuulutas eile 1930. aastate näljahäda Ukrainas ehk holodomori Jossif Stalini korraldatud genotsiidiks. Venemaa välisministeerium nimetas holodomori poliitilis-ideoloogiliseks müüdiks ning süüdistas Saksamaad natsikuritegude mälust pesemise katsetes.

Nõukogude Liidu juhtkond surus kohalike talupoegade kontrollimiseks maha ukraina eluviisi, keele ja kultuuri, teatas Bundestag, vahendab Deutsche Welle.

„Tänapäeva vaatepunktist viitab see ajaloolis-poliitilisele klassifitseerimisele genotsiidina. Saksa Bundestag jagab sellist klassifitseerimist,“ öeldi pressiteates.

Resolutsiooni poolt hääletasid liidukantsler Olaf Scholzi valitsuskoalitsiooni kõik kolm erakonda – sotsiaaldemokraadid (SPD), rohelised ja Vaba Demokraatlik Partei (FDP) ning peamine opositsioonierakond Kristlik-Demokraatlik Liit (CDU) ja selle Baieri sõsarpartei Kristlik-Sotsiaalne Liit (CSU).

„Tapmisel nälja läbi oli ka ukraina rahvusliku identiteedi, ukraina kultuuri ja keele poliitilise represseerimise eesmärk,“ ütles roheliste esindaja Robin Wagener, kes lisas, et paralleelidest tänapäevaga on võimatu mööda vaadata. Seda kordasid ka teised sõnavõtjad käimas olevat sõda silmas pidades.

„Venemaa praegune agressioonisõda Ukraina vastu on selle ajaloolise traditsiooni osa,“ märkis konservatiiv Volker Ullrich.

Ukraina väitel suri aastatel 1932-1933 nälja tõttu hinnanguliselt neli miljonit inimest.

1932. aasta novembris saatis Stalin võimuorganid Ukrainasse koguma värskelt loodud kolhoosidest kokku kogu vilja ja koduloomad, sealhulgas seemnevilja, ning miljonid inimesed surid.

2006. aastal kuulutas Ukraina parlament holodomori genotsiidiks ukraina rahva vastu.

Venemaa välisministeerium tegi täna avalduse, milles öeldakse, et Saksa parlamendi liikmed valitsuskoalitsioonist ja CDU/CSU-st otsustasid demonstratiivselt toetada poliitilis-ideoloogilist müüti, mida peavad au sees Ukraina võimud ultranatsionalistlike, natslike ja russofoobsete jõudude nõudmisel. Venemaa välisministeeriumi sõnul on tegemist järjekordse katsega õigustada ja tagant tõugata Ukrainas juurutatud ja lääne sponsoreeritud Venemaa demoniseerimise kampaaniat ning ässitada etnilised ukrainlased venelastele ja teistele Venemaa ja endise Nõukogude Liidu rahvastele kallale.

„Saksamaa Liitvabariigi Bundestagi mainitud provokatsiooniline aktsioon, mis spekuleerib aastate 1932-1933 hirmsa näljaga, omab ilmselget põhjust. Sakslased püüavad oma ajalugu ümber kirjutada ja unustada kahetsuse nende toime pandud Teise maailmasõja õuduste pärast. Paistab, et neile meeldivad Ukraina sõjakurjategijate ideelised järglased, kes marsivad igal aastal tõrvikutega SS-diviisi Halõtsõna lippude all,“ teatas Venemaa välisministeerium.

„Kasutades Nõukogude Liidu arvele kirjutatavat Ukraina rahvusradikaalide väljamõeldud genotsiidiakti, püüab Saksa poliitiline eliit oma süüd pisendada. Ta püüab mälust pesta Natsi-Saksamaa Teises maailmasõjas toime pandud loendamatute inimvihkajalike kuritegude pretsedenditu iseloomu. Jutt käib siin 27 miljoni meie kaaskodaniku eesmärgipärasest hävitamisest „totaalse sõja“ raames idarindel, holokaustist ja Leningradi blokaadist. Kas see ei olnud sisuliselt Nõukogude rahva sihilik hävitamine? Moraalitu lähenemise ilming on ka sakslaste soovimatus maksta kompensatsiooni kõigile Leningradi blokaadi läbielanutele (seal suri nälga vähemalt 1 093 842 inimest), muide ka ukrainlastele, mitte ainult juudi rahvusest isikutele. Saksamaa Liitvabariigi Bundestagil peaks olema häbi selliste amoraalsete otsuste pärast, mis taaselustavad fašistlikku rassiviha ja diskrimineerimise ideoloogiat, ja katsete pärast võtta endalt vastutus sõjakuritegude eest,“ kuulutas Venemaa välisministeerium.