Kuigi enamus harjutusvälja laienemist toimub riigimaa arvelt (umbes 75 protsenti laiendusest on riigimaa), siis paraku jääb laienduse sisse 217 eraomandisse kuuluvat maaüksust. Selle hulgas on ka 21 maaüksust, millel asub ka kellegi kodu. „Kuna tegemist on sealhulgas ka reaalsete kodudega, siis oleme valmis kulutama aega ja energiat, et leida kõigile osapooltele sobiv lahendus,“ selgitab Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus.
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus tahab jõuda maaomanikega kokkuleppeni, et saaks toimuda maa müük või vahetamine. „Varasemas praktikas ei ole vaid ühel juhul õnnestunud omandamise osas jõuda kokkuleppele,“ kirjeldab seda Kaitseinvesteeringute Keskus. Mida teeb riik siis, kui kõik inimesed koostööst keelduvad? Kaitseministri Hanno Pevkuri sõnul tuleb sel juhul minna sundvõõrandamise teed. Kaitseministeeriumi soov on siiski kõigiga kokkuleppele jõuda.
Mis Nursipalus edasi juhtub
Harjutusvälja laiendust hakatakse arendama järk-järgult ja paralleelselt maade omandamisega. Kaitseministeeriumi teatel kolitakse esmalt Tsiatsungõlmaale harjutusvälja teeninduskeskus, projekteeritakse ja ehitatakse Sõmerpalu–Nursi riigimaanteele alternatiivne trass ning kaardistatakse keskkonna- ja sotsiaalmajanduslikud mõjud. Samuti koostatakse leevendusmeetmed ja müramodelleerimine.
