Žurova sõnul on need esimesed sammud vene keelest loobumise suunas Kõrgõzstanis ning see viib venekeelse vähemuse õiguste piiramiseni, vahendab raadiojaam Govorit Moskva.

„See kõik pole lihtsalt niisama. Need on esimesed väikesed sammud, et lõpptulemusena vene keel täielikult välja tõrjuda. Ma ei kahtle selles sekunditki. Tõenäoliselt tulevad meie poolelt esialgu ilmselt palved seda mitte teha, sest see rikub kahtlemata vene inimeste õigusi Kõrgõzstanis, kellest paljud seal elavad. Meie side läheb sel viisil kaotsi. Ja pärast on järgmine etapp – koolid – ja siis veel midagi ja oleme nagu Gruusias, kus noored kahjuks praktiliselt ei räägi vene keelt. Me teame, et ka Ukrainas algas samuti sellest. Oleks nagu rahvusliku riigikeele kaitse, aga samal ajal, et inimesed tasapisi mõistaksid, et rohkem nad vene keelt ei räägi,“ lausus Žurova.

Žurova ei välistanud, et seda küsimust arutatakse kõrgeimal riiklikul tasemel.

„Võib-olla kantakse ette Vladimir Vladimirovitšile, ta teeb väheke mingi märkuse kolleegile, Kõrgõzstani presidendile,“ ütles Žurova.

Kõrgõzstani parlamendi spiiker Nurlan Šakijev kutsus 25. novembril Kõrgõzstani üldrahvalikul kongressil vahetama välja Biškeki linnarajoonide vene nimed Pervomaiski, Sverdlovski, Oktjabrski ja Leninski.

Jaga
Kommentaarid