ÕPETLIK LUGU | „Olete võitnud meie toote koduesitluse!“ ehk lause, mis võib kaasa tuua kahetsusväärsed finantsotsused

Milles kliendi mure seisneb?

Seren rääkis, kuidas aasta tagasi käidi firmast esitlemas aurupuhastit, mida esitleti kui ainulaadset, võimsat ja asendamatut kodumasinat.

„Esialgne hind öeldi 2250 eurot, aga kuna on koduesitlus, siis ainult mulle teevad hinnaga 1900 eurot - juhul kui kohe ära ostan,“ kirjeldas Seren nende müügitaktikat. „Kuna esitlus oli hea ning pakkumine kehtis ainult nüüd ja kohe, siis otsustasin seadme ära osta. Tegime vajalikud järelmaksulepingud ja olin esialgu rahul.“

Jamaks kiskus lugu aga aasta hiljem, mil Seren otsustas eseme müüki panna. Hinna määramiseks asus ta toodet veebis otsima ning avastas enesele üllatuseks, et toda seadet müüakse pea igas müügikeskkonnas ning, üllatus-üllatus, kordi ja kordi soodsamalt.

„Esialgne plaan oli panna seade müüki 1500 euroga, aga avastades, et uuena on toode 350 eurot, vihastasin toote esitlejate peale,“ kirjeldas ta oma emotsioone. „Tulevad koju ja teevad poole tunniga kiiresitluse, mille käigus ei lasta adekvaatselt mõelda ning surutakse seade rohkem kui 6x hinnaga ära ostma. Mitte mingit juttu pole, et palju seade tegelikult maksab mujal asutustes.“

Seren väljendas kartust, et tegu võib olla petuskeemiga - sellisega, millega petetakse raha välja eelkõige just vanematelt inimestelt.

Kolm tuhandest

Kuidas Seren hirmkalli ostuni jõudis?

„Esialgu tuli kõne, et olen võitnud koduesitluse ja tullakse tehakse tasuta vaip või diivan puhtaks, andke aadress, kuhu tulla. Olin meelitatud, et mind on välja loositud ning kutsusin nad külla,“ kirjeldas ta esiteks. „Esitluse lõpus paluti mul kirjutada paberile vähemalt 10 nime koos telefoninumbriga, et saaksin tasuta kaasa aknapesumasina. Muidugi öeldi, et võib ka rohkem numbreid kirja panna. Et kõik koduesitlustel kogutud numbrid lähevad loosi ja sealt valitakse 1000 seast 3, kellele tehakse koduesitlus ja et mina olin samuti kolme õnneliku seas. Panin numbrid kirja ja, üllatus-üllatus, kõik nad said kõne ja sama sisuga, et „olete võitnud...“.“

Ta sõnas, et ühe tema sõbranna puhul alustati samuti koduesitlusel toote müümist hinnaga 1900, kuid kui too polnud ostuga nõus, pakuti juba 1550. Järjekordse keeldumise peale alandati hinda 1350 peale, kuid ikka ei läinud õnneks. „Kui nahhaalselt ikka asju pähe määritakse selle ettevõtte poolt,“ märkis Seren.

Seren pöördus Locoport OÜ poole, et masin tagastada ning ülejäänud maksetest loobuda.

„Locoport OÜ käest lahendust otsides sain ainult vastuse, et nemad sellega ei tegele ja kui on makseraskused, siis pöörduge Svea Finance AS poole ja äkki saate maksepuhkust,“ märkis ta. „Olen praeguseks tagasi maksnud koos esimese maksega 1090 eurot, kusjuures esimene makse tuli teha kohe ja selle summa oli 120, mis tuli kanda otse Locoport OÜ kontole.“

Abiks võib olla tsiviilkohus

Kuna Seren tundis end petetuna, pöördus ta tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti (TTJA) poole. Sealt aga abi ei tulnud.

„TTJA-l ei ole antud õigust sekkuda hindade kujundamisesse, Eestis kehtib vabaturumajandus ja selle osana hindade vabadus. See tähendab, et iga müüja määrab oma kauba või teenuse hinna ise. Riik ei sekku hinnakujundusse ja selleks puudub ka igasugune õiguslik alus. Seoses sellega juhime tähelepanu, et TTJA ei anna hindade kohta hinnangut. See tähendab, et kauplejal on õigus pakkuda kaupa/teenust müügiks selliselt, nagu ta ise soovib, seni kuni see on seadusega kooskõlas,“ märgiti Serenile vastuseks.

Lisaks rõhutati, et tal kui tarbijal on lisaks õigustele ka kohustused.

„Üks neist on kohustus tutvuda lepinguga enne selle allkirjastamist, et teada, millele alla kirjutatakse, milleks ta kohustub ning kuidas neist kohustustest vabaneda, kui tekib selleks soov. Samuti võiks tarbija tutvuda konkurentide müügipakkumistega, kui kaupleja pakutava kauba hind tundub liialt kõrge. Tarbijal on võimalus kauplejaga läbi rääkida ja loota, et kaupleja on nõus tarbijale vastu tulema. Kui kokkuleppele ei jõuta, siis on tarbijal võimalus pöörduda teiste kauplejate poole või otsida muid seaduslikke võimalusi, et soovitud kaupa/teenust saada. TTJA- l pole pädevust kohustada kauplejat müüma tarbijale kaupa/teenust tingimustel, millega kaupleja ei nõustu.“

Sama ettevõtte kohta on tulnud viimase paari aasta jooksul politsei- ja piirivalveametile (PPA) kolm teadet.

PPA vanemkomissar Timo Reinthal märkis, et politseile laekunud avalduste põhjal ei ole kehtiva seaduse järgi neis juhtumites kelmuse tunnuseid tuvastatud.

„Küll võib tegemist olla tsiviilõiguslike rikkumistega, mille puhul tuleb pöörduda tsiviilkohtusse. Seda on politsei ka neile inimestele selgitanud ning jaganud infot, kuidas kohtule tekitatud kahju hüvitamiseks avaldus esitada,“ selgitas ta. „Kriminaalmenetlus, mida politsei saab läbi viia, ei näe ette inimeste eraõiguslike nõuete lahendamist. Ka kirjeldatud juhul on ostja ja müüja vahel sõlmitud leping, mille tühiseks tunnistamist saab taotleda kohtu kaudu.“

Ta toonitas, et ükski inimene ei ole kohustatud midagi ostma, veel vähem mõnd müügimeest oma koju laskma ning hiljem tundma endal survet pakutud kaupa ostma. „Mistahes tehingute puhul, ja iseäranis kallihinnalisemate, mille puhul võetakse ka järelmaksu, tuleb alati võtta järelemõtlemise aega enne, kui otsus tehakse ja leping sõlmitakse,“ sõnas ta lõpetuseks.

Ettevõtte Locoport OÜ juhatuse liikmeid ei õnnestunud Delfil pühapäeva õhtul algselt tabada.