Margo Grosberg Krimmi tagasivõtmise võimalusest: täna on selleni veel pikk maa minna

President Zelenskõi ütles, et enne Venemaaga rahust rääkida ei saa, kui Krimm pole vabastatud. Grosbergi sõnul on tagasi võtmisest praegu veel vara rääkida.

Tänasel kaitseministeeriumi pressikonverentsil rääkis kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Margo Grosberg, et Venemaa on suurema osa oma laskemoonast ära kulutanud. „Vene Föderatsioon on oma olemasolevast laskemoonast ära kulutanud umbes kaks kolmandikku või natuke alla selle,“ ütles Grosberg.

Grosberg sõnas, et olulisi arenguid rindejoonel ei ole viimastel nädalatel toimunud pärast seda, kui Vene väed Dnepri jõe paremkaldale lahkusid. Seda osaliselt ka seetõttu, et pinnas on praegu vihmast pehme ja korraldada saab ainult väiksemate üksustega operatsioone. Grosberg lisas, et detsembri keskpaigas, kui maa on läbikülmunud, on oodata suuremat lahingtegevust.

Kolonel sõnas samuti pressikonverentsil, et oht Eestile on praegu madal, sest piiri juures olnud üksused on Ukrainasse viidud. Luugas ja Pihkvas toimub reservväelaste väljaõpe.

Krimmi tagasi võtmine

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kutsus mitte raiskama aega selliste sõja lõpetamise variantide arutamisele, mis ei näe ette Krimmi okupatsiooni alt vabastamist. Kas Ukrainal on realistlikult võimalik Krimmi tagasi saada? Kolonel Grosberg toonitas, et praegu on selliste olukordade realistlikkust raske hinnata. „Tänasel päeval on sinna väga pikk maa minna,“ ütles Grosberg ning lisas, et Ukraina territoriaalne terviklikkus on oluline kogu maailmale. „Mitmed lääne analüütikud on öelnud, et Krimm on tõenäoliselt see punane joon, millest Vene Föderatsioon üle ei astu,“ ütles Grosberg.

Financial Times kirjutas, et mõned lääneriigid on mures, et igasugune Ukraina katse Krimm okupatsioonist vabastada võib viia ohtliku eskalatsioonini Venemaa poolt kuni tuumarelva kasutamiseni. Grosberg sõnas, et ei oska öelda, millised võivad võimalikud Venemaa poolsed eskalatsioonid olla. Ta lisas ka, et selleks, et Ukraina suudaks tulevikus Krimmi tagasi võtmiseks valmistuda, peavad lääneriigid jätkama oma relvaabiga. „Varud on vähenenud ning sama abi samas mahus jätkamine on oluline selleks, et ukrainlased jõuaksid oma maa vabastamisega edasi minna,“ ütles Grosberg.