Matthews kirjutab, et kogu Ukraina sõja vältel on Peking tegelikult toetanud ainult üht poolt – iseennast. Hiina toetuse illusioon oli aga Venemaa presidendi Vladimir Putini üks paljudest valearvestustest, mis ta sõjateele viisid.

Venemaa „sõjalise erioperatsiooni“ ulatus oli Matthewsi sõnul Pekingile üllatus. Kuigi hiinlased toetasid ametlikult Putinit diplomaatiliselt, süüdistades NATO-t konflikti provotseerimises, oli hiinlastel sügav mure, et Putin on liiale läinud ja provotseerib läänes ühisrinde, mida piiratud operatsioon Donbassis oleks vältinud, kirjutab Matthews. Pekingi prioriteet oli vältida Vene-NATO vastasseisus igasugust tuumaeskalatsiooni ja aidata jõuda relvarahuni, ütles Matthewsile allikas, kellel on regulaarne isiklik kontakt Hiina rahvavabastusarmee juhtkonnaga. Hiinlaste silmis oli Putin juba 27. veebruaril tuumaeskalatsiooniga ähvardades oma kõige ohtlikuma kaardi hooletult välja käinud.