KUULA | „REAALSUSKONTROLL“ | Liisa Pakosta ja Ingrid Veidenberg: koolide pingeritta sättimine õhutab koolikiusu

Kui enamasti istuvad populaarsete jutusaadete stuudios mehed, siis mida arvavad Eesti elust Ingrid Veidenberg ja Liisa Pakosta? Ingrid ja Liisa harutavad saates „Reaalsuskontroll“ lahti päevakajalisi teemasid.

Liisa Pakosta on olnud tegev riigikogu liikme ja Tallinna abilinnapeana, kandnud võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku ülesandeid ning olnud muinsuskaitseameti peadirektor. Hetkel õpib ta Tartu ülikoolis õigusteaduse doktorantuuris. Ingrid tähistas sel aastal 30. tegutsemisaastat meedias ja juhib taas ajakirja Kroonika.

Sissejuhatuseks räägitakse muinsuskaitseteemadel. Milline on Liisa kui endise muinsuskaitseameti peadirektori seisukoht kahes poleemilises küsimuses: Tartu toomikiriku varemetesse plaanitakse uhket klaasrestorani ja Pirita kloostri varemetele püsivat katust. Kas muinsuskaitsel on õigus kõik jälle ära keelata? Jutt liigub sujuvalt ka punasümboolika eemaldamisele meie avalikelt objektidelt, kus tõdetakse, et õhinapõhiselt ehitistelt sümboolika eemaldamisega peaks ettevaatlik olema: selline tegevus peaks olema seadustega tagatud ja riigikogu tasemel läbi arutatud.

Saates peatutakse pikemalt koolikiusul ja selle tekkepõhjustel. Paraku tõdevad naised, et koolikiusu õhutab ka haridus- ja teadusministeerium, pannes igal aastal Eestimaa koolid riigi kesmiste tulemuste alusel pingeritta. Ministeerium tõdeb oma pressiteates ka ise, et koolide pingenimekiiri võib põhjustada nii õpilastes kui ka õpetajates ebavõrdset kohtlemist, aga miks me neid riigieksamite tulemusi siis niimoodi mõõdame? Kui vaatame koolide tasemete erinevust, siis on see valus. Oleks tahtnud ministeeriumi pressiteatest hoopis lugeda, kuidas aidatakse järele neid koole, kelle tulemused olid katastroofiliselt madalad. Riigieksamid tegi ainult 1452 kutsekooli lõpetajat, mis on käputäis. Selleks, et kutsekooli lõpetanu saaks minna edasi õppima, on tal aga riigieksameid vaja. Kui taseme vahe on kutsekoolide ja gümnaasiumide vahel pööraselt suur, on see tupiktee kutsekoolide lõpetajatele edasiõppimiseks. See on suur riiklik probleem, millega tuleks tegeleda. Selle asemel, et aastast aastasse koolide ebavõrdseid eksamitulemusi väljanäitusele panna.

Räägitakse ka uutest nimedest valimisnimekirjades ja katuserahadest, mida riigikogu liikmed jagavad, ning paljust muust.

Kõigest lähemalt kuula juba saatest.