Riik hakkab õppeasutustelt selle asemel nõudma võõrkeeli, mis oleksid Euroopa Liidu 23 ametliku keele hulgas, vahendab Läti Delfi. Erandid on plaanis teha vaid keeltele, mille õppimine on reguleeritud valitsustevaheliste haridusalaste lepingutega. Seni peaaegu kõikides Läti koolides õpetatud vene keel nende hulka ei kuulu.

Haridusminister Anita Muižniece põhjendab ministeeriumi otsust sellega, et nende hinnangul aitavad taolised muudatused kaasa noorte kaasamisele Euroopa kultuuriruumi. Lisaks avab see Läti õpilastele eelduste kohaselt hiljem töövõimalusi Euroopa Liidus ja kaugemalgi.

„See on hetk, mil meil on rohkem kui kunagi varem vaja tugevdada Läti rahvuskeelt ja Läti kuulumist Euroopa Liidu ühisesse perre,“ selgitas minister, kelle sõnul on küsimust arutatud ka Läti presidendi Egils Levitasega.

Lätis hakatakse teist võõrkeelt õpetama alates 4. klassist, inglise keelt õpetatakse lastele alates 1. klassist.

2021. aastal õpetati ligi pooltes Läti koolides teise võõrkeelena vaid vene keelt. Üleminekuperiood on kavandatud kolmeks aastaks, et koolid saaksid kaasata nii uusi pedagooge kui korraldada ka olemasolevate õpetajate ümberõpet.